Keskerakond tahab riigikogu rolli suurendada

Keskerakond algatas täna riigikogus kodu- ja töökorra seaduse muutmise, mille eesmärgiks on parlamendi töö aktiivsemaks ja tõhusamaks muutmine ning riigikogu rolli suurendamine.

„Seaduse peamiseks mõjuks on kaasajastatud parlamentarism, mis tugevdab Eesti demokraatiat ning aitab meil senisest tõhusamalt seista oma valijate huvide eest,” ütles põhiseaduskomisjoni aseesimees Evelyn Sepp.

Eelnõu kohaselt tegutseks edaspidi riigieelarve kontrolli komisjon alatise komisjonina. Samuti tehakse eelnõus ettepanek ühendada neli alatist komisjoni kaheks. Vastavalt tekiks siis uus maaelu- ja keskkonnakomisjon ning sise- ja välisjulgeoleku komisjon.

Eelnõu tugevdab parlamentarismi üht olulisemat pädevust – teostada järelevalvet valitsuse tegevuse üle. Muudatus annab Eesti parlamendile uuenduslikuna õiguse nn vähemushäältega moodustada uurimiskomisjon.

„Sisuliselt võtab muudatus võimaluse valitsuskoalitsioonil hääletada maha eelnõu, millega soovitakse moodustada uurimiskomisjon kindlat avalikku huvi pakkuva küsimuse põhjalikuks uurimiseks,” selgitas Sepp. „Samuti minimeerib see võimaluse, kus järelevalvefunktsiooni mitte täites ei funktsioneeri parlament tervikuna oma ülesannete kohaselt. Uurimiskomisjoni moodustamiseks on vaja viiendiku riigikogu toestust.”

Eelnõu muudab oluliselt ka infotundi ning selles hakkaks alati osalema peaminister või teda asendav minister ning peaministri poolt määratud ministrid.

„Muudatuse eesmärk on tõsta peaministri vastutust valitsuskabineti poliitika eest ning tihendada tema sidet parlamendiga,” märkis Sepp. „Samuti aitab infotunni muudetud formaat kaasa aktuaalsete küsimuste põhjalikumale arutelule. Mida aga riigikogu aktuaalseks peab, peaks otsustama siiski riigikogu ise. Vastasel juhul ei täida see päris seda rolli, mis sellel töövormil olema peaks.”

Eelnõus suurendatakse riigikogu rolli ja initsiatiiviõigust ka riiklike arengukavade väljatöötamise algatamisel ning nende kinnitamisel. Nimelt saab riigikogu õiguse oma otsuse alusel teha valitsusele kohustuseks mõne arengukava väljatöötamise. Teises, arengukava kinnitamises etapis, saaks riigikogu selles aktiivselt osaleda ning õiguse teha sinna muudatusettepanekuid.