Keskerakond ründab Mõisa linnavalitsust
Elmar Sepp esitas Savisaarele arupärimise, milles küsib, kuidas sai võimalikuks AS BPV pikaajaline hoonestusõigus Tallinnas Küti tänaval, kus ettevõte osutas sadamateenust.
“Inimkonda on alati intrigeerinud võimalus kohtuda üleloomulike või kosmiliste jõududega. Tublid ärimehed firmast BPV kohtusid üleloomulike jõududega 2000. aasta 17. augustil, mil kõiki Eesti Vabariigi ja loodusseadusi eirates kirjutas müstiline Tallinna linnavalitsus alla protokollile, mis sätestas linnavalitsuse ühepoolse kohustuse seada vähemalt 30 aastaks AS BPV kasuks hoonestusõigus Küti 15 ja 17 asuvate ehitiste ja nende all ning teenindamiseks vajalike maatükkide üle,” alustas Sepp oma arupärimist.
Samuti kohustus Tallinn algatama kiirendatud korras antud piirkonna detailplaneeringu. Selle kohaselt oleks Küti 15 ja 17 asuv maa tootmismaa ja AS BPV saaks sellel maa-alal osutada sadamateenuseid, märkis Sepp.
Paar päeva varem oli Sepa teatel ette valmistatud tunduvalt mahukam ja linnale veel kahjulikum kokkuleppe projekt. Kas see ka allkirjastati, ei ole praegu teada, lisas ta.
“Maavälised tsivilisatsioonid on alati käitunud inimteadvusele mõistetamatult, nii ka isamaaliitlik Tallinna linnavalitsus,” nentis Sepp.
Sepp küsib, millisel õiguslikul alusel ja põhjusel otsustasid isamaaline linnavalitsus ja eraõiguslik äriühing taotleda maatükid munitsipaalomandisse ning miks ei korraldatud hoonestusõiguse seadmist enampakkumise korras. “Kuidas sai võimalikuks kokkulepe, millega linnavalitsus lubab erafirmale “kiirendatud korras” detailplaneeringu algatada?” pärib Sepp.
Sepp küsib, kas linnapea hinnangul on tegemist “isamaalise linnavalitsuse igapäevase praktikaga, kus jämedalt seadusi rikkudes võetakse linnale erafirma soovide rahuldamiseks seadusevastaseid kohustusi”.
Kalle Mihkelsi esitatud arupärimine käsitles Sõpruse kino, kus praegu tegutseb ka ööklubi Hollywood, rendile andmist 22 krooniga ruutmeetri eest. Mihkelsi hinnangul on Jüri Mõisa 2000. aasta juulis sõlmitud rendileping linnale selgelt kahjulik.
Mihkels küsib linnapealt, mis põhjusel lõpetati enne tähtaega 1992. aastast kehtiv rendileping Tallinna kultuuriameti ja AS Sõpruse vahel Sõpruse kino tervikvara rentimiseks ning miks ei korraldatud nende ruumide rendileandmiseks avalikku enampakkumist.
Renditariif on fikseeritud üheksaks aastaks ja 11 kuuks. “Miks teie arvates ei ole arvestatud inflatsiooni, elukalliduse indeksi ja Eesti võimaliku üleminekuga eurole?” küsib Mihkels.
Mihkels soovib teada, kui suur on linnale saamata jäänud tulu ja keda peab Savisaar vastutavaks linnale “ilmselgelt kahjuliku korralduse vastuvõtmisel”. Samuti oleks Mihkelsi arvates tarvis, et linnavalitsus kehtivat lepingut muudaks.
Ülo Tärno esitas Savisaarele rea küsimusi 2000. aasta mais sõlmitud kolmepoolse lepingu kohta Jõelähtme prügila rajamiseks ja rahastamiseks.
2000. aasta 16. mail allkirjastasid Tallinna linn, SKP Recycling AG&O ning Tallinna Prügila kolmepoolse lepingu uue prügila rajamiseks ning opereerimiseks. See leping sisaldab Tärno sõnul palju küsitavusi ning talle näib, et “tegu on Tallinna linnale ja selle elanikele kahju toonud kokkuleppega”.
Lepinguga on linn võtnud enesele täiendava investeerimiskohustuse ning andnud lubaduse hankida või võimaldada Tallinna Prügila AS-ile rahalist tuge kolmandate isikute kaudu või turutingimustel laenu abil või tagastamatu finantsabi vormis kokku 200 miljoni krooni ulatuses.
Miks on linn võtnud endale sellise kohustuse, küsib Tärno. Kuigi firma ei ole sisuliselt veel tööle asunud, on linn maksnud nende aastate jooksul 62 miljonit krooni ning organiseerinud ka ISPA toetusraha, märgib Tärno.
Investorile on ette nähtud jäätmekäitluse eest võetava teenustasu osas lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest iga-aastane tasu suuruses 300.000 eurot (4,6 miljonit krooni) esimese nelja aasta eest ja 200.000 eurot järgneva viie aasta eest. Pakkumise dokumentides neid tingimusi ei olnud, väidab Tärno.
“Kas vastab tõele, et tegu oli kompromissiga, mis tehti seoses sellega, et investor soovis suuremat tootlust, Isamaaliidu valitseda olev linn ei tahtnud seda aga ametlikult välja näidata?” pärib Tärno. “Tahaksin teada, kuidas jagunes see summa investori ja Isamaaliidu linnapea vahel?”
Samuti väidab Tärno, et lepinguga seatud tingimuste kohaselt on linn pandud seisundisse, kus ta sisuliselt peab nõustuma igasuguse jäätmekäitluse hinna tõusuga. “Mida kavandab linna juhtkond niisugustest linnale orjastavatest tingimustest väljapääsemiseks?”
Asjolu kohta, et linn võttis kohustuse mitte asutada ega osaleda uue jäätmekäitlusettevõtte asutamisel 15 aasta jooksul arvates 2000. aastast, märgib Tärno, et säte võib olla vastuolus Eestis kehtiva monopolidevastase seadusandlusega. “Kas tegu pole kriminaalse ja omakasust ajendatud üleastumisega seadustest?” kahtleb Tärno.
Arupärimiste esitamise järel andis Res Publica volikogule üle 17 allkirjaga eelnõu Edgar Savisaare umbusaldamiseks, süüdistades teda linna raha kasutamises valimiskampaaniaks ning autoritaarses juhtimisstiilis.
