Valimiskampaania tegemiseks on Keskerakonnal vaja täies elujõus linnapeakandidaati. Kui Edgar Savisaare tervis ei võimalda tal enam kampaaniat teha, on neil vaja uut inimest.

Tallinna linnavolikogus absoluutse enamuse saavutamiseks on Keskerakonnal lisaks peaaegu kõigi venelaste häältele vaja saada ka umbes 20 protsendi eestlaste hääled. Kui Keskerakonna toetus eestlaste seas langeb alla 15 protsendi, läheb olukord kriitiliseks, sest siis läheb raskeks saavutada linnavolikogus tugevat ülekaalu.

Keskerakond saavutas Tallinnas oma parima valimistulemuse 2009. aastal, viimastel kohalikel valimistel Keskerakonna häälte protsent langes natuke. Mitu trendi töötab Keskerakonna vastu ja raskendab neil Tallinnas järgnevatel valimistel absoluutse enamuse saavutamist.

1. Tallinna valijate nimekirjades suureneb eestlaste osakaal. Eestlaste osakaalu suurenemise üheks põhjuseks on loomulik iive, mis on eestlastel parem kui venelastel. Teiseks põhjuseks on väljastpoolt Tallinna inimeste sisseränne pealinna ja ka soodustuste saamiseks enda pealinna elanikuks registreerimine. Sisseränne kasvatab samuti eestlaste osakaalu, sest väljaspool Tallinna elavatest inimestest 75 protsenti on eestlased.

2. Keskerakonnal on järjest raskem säilitada ja kasvatada oma toetust eestlaste seas. Viimastel riigikogu valimistel Keskerakond küll suutis natuke suurendada oma toetust eestlaste seas, aga arvatavasti pole see mitte trendimuutus, vaid pigem ühekordne nn surnud kassi põrge, mis ei muuda pikaajalist trendi.

3. Keskerakond on saavutanud vene valijate seas maksimaalse tulemuse. 2013. aasta kohalike valimiste eel oli Keskerakonna toetus venelaste seas Emori andmetel 94 protsenti. Nii kõrgelt tasemelt on peaaegu võimatu veel toetust kasvatada, palju tõenäolisem on aga toetuse kaotamine.

4. Venelaste valimisaktiivsus on langustrendis. Venelased on Eestis valimistel osalenud enamasti vähem aktiivselt kui eestlased. Erandiks oli 2009. aasta kohalikud valimised, kui eestlaste ja venelaste valimisaktiivsus võrdsustus. 2013. ja 2015. aasta valimistulemuste võrdlemine eelnevate valimistulemustega viitas, et venelaste valimisaktiivsus oli võrreldes eestlastega jälle langema hakanud, sest valimisaktiivsus langes enim piirkondades, kus oli rohkem venelasi. Kui ei toimu rahvussuhete teravnemist, mis mobiliseeriks venelasi rohkem hääletama, võib ennustada pigem venelaste valimisaktiivsuse jätkuvat langust.

Taolises keerukas olukorras on Keskerakonnal vaja linnapeakandidaati, kes suudab tuua Keskerakonnale maksimaalselt eestlaste hääli ja säilitada senist toetust venelaste seas.

Ükski olemasolev abilinnapea erilise häältemagnetina silma ei paista. Silmatorkavaks erandiks on Mihhail Kõlvart, kes on nii kohalikel kui riigikogu valimistel kujunenud Keskerakonna üheks superstaariks. Kõlvartil on aga üks probleem - ta ei suuda arvatavasti eestlaste hääli tuua. Kõlvart on võtnud endale jõulise venelaste õiguste kaitsja rolli, mille tõttu keskmine eestlasest valija suhtub temasse ettevaatlikult. Millised iganes ka poleks Kõlvarti isiklikud ambitsioonid, tema nimetamine linnapeakandidaadiks oleks väga riskantne samm, mis paneks Keskerakonna ainuvõimu püsimise kahtluse alla.

Keskerakonna parimaks kandidaadiks linnapea kohale on hoopis Jüri Ratas. Esiteks on Ratas juba linnapea olnud ja tunneb seda tööd. Teiseks on ta korduvalt tõestanud oma võimet väga palju hääli korjata. Kolmandaks on ta populaarne nii eestlaste kui venelaste seas. Ühtegi Ratasest tugevamat kandidaati linnapea kohale Keskerakonnas peale Savisaare pole.

Savisaar oli nii erakonna esimees kui Tallinna linnapea. Iseenesest pole aga mingit põhjust, miks linnapea peaks olema ka erakonna esimees. Sellest aga selle sarja kolmandas osas.