Toomi sõnul kirjutas Eesti Keele Instituudi direktor Urmas Sutrop 20. aprillil meediaväljaandes, et veebruarist alates kannavad vangid lisaks nimesildile veel A, B, või C tähte, mis näitab nende riigikeele oskust.

Sutrop pöördus seletuste saamiseks justiitsministeeriumisse ja sai sealt vastuseks, et info on tõene ning see olevat vanglate endi algatus. EKI juht tõdes oma artiklis, et see tuletab meelde holokausti, kui juutidele kinnitati rinda kollane Taaveti täht, vahendab Keskerakonna pressiesindaja.

Michalilt palutakse vastust järgmistele küsimustele: millest on tingitud vajadus sildistada vange nende keeleoskuse põhjal? Kuidas selline sildistamine aitab kaasa igapäevase vanglaelu korraldamisel? Kas vanglate initsiatiiv siltide osas oli eelnevalt kooskõlastatud justiitsministeeriumiga? Kas selline tegevus on kooskõlas Eesti seadusandlusega?

Justiitsminister Kristen Michali sõnul tähistatakse nimesildil kõikide vangide riigikeele valdamise tase sõltumata nende rahvusest, soost või emakeelest.

"Keeleoskuse taseme hindab süüdimõistetu vanglasse vastu võtmise käigus vanglas riigikeele õppe eest vastustav ametnik, kes teeb seda lähtuvalt keeleseaduses toodud klassifikatsioonist, mis põhineb Euroopa Nõukogu poolt koostatud Euroopa keeleõppe raamdokumendil," vahendas justiitsministeerium Michalit.

Ministri sõnul on see vajalik vangla töö korraldamiseks ja julgeoleku tagamiseks, et vangid ebapiisava eesti keele oskuse tõttu ei kannataks – tavapäraselt antakse vangidele korraldusi riigikeeles ehk eesti keeles. Seega peab iga vanglaametnik vangi ohutuse tagamiseks teadma, kas vang saab eestikeelsete korralduste täitmiseks eesti keelest piisavalt aru või tuleb temaga suhelda muus keeles, vajadusel ka tõlki kaasates.

"Küsimus vangi enda julgeoleku ja ohutuse tagamiseks – kas ta mõistab mida vangivalvur talle ütleb, sest on mõeldamatu, et suures vanglas valvur kõiki vange tunneb ja teab nende keelteoskust," teatas Michal.