Ajaviitmiseks korraldatud küsimustelaviinile vastamiseks kulub mitu ööpäeva, kirjutab Eesti Päevaleht.

Võrdluseks – eelmine parlamendi koosseis esitas nelja aasta jooksul 270 arupärimist.

Küsimused esitati mitme hinnangu järgi selleks, et Tallinna volikogu jõuaks enne riigikogu otsust võtta vastu linna põhimääruse muudatused linnaosade kaotamiseks.

Kui ministrid kasutavad ära igale arupärimisele vastamiseks antud maksimaalse aja ehk 15 minutit, kulub arupärimistele vastamiseks vähemalt kaks ööpäeva.

Kolmandik arupärimistest on adresseeritud peaministrile, kelle käest küsiti muu hulgas, kui palju ta alkoholi tarbib.

Samuti päriti Ansipilt seda, millal ta esimest korda tunnistas oma tööst tulenevaid vigu ja kas ta on endiselt arvamusel, et Eesti majanduslangus on tingitud maailmamajanduse olukorrast.

Kuigi koalitsiooniliikmed on nimetanud Keskerakonna tegutsemist viimastel päevadel parlamendis teadlikuks venitamiseks, pole keskfraktsiooni esimees Vilja Savisaar kriitikaga päri.

Tema sõnul olid kõik üleantud arupärimised sisulised ning kuna praeguse valitsuse liikmed ei kipu riigijuhtimisega kaasnevate otsuste kohta parlamendile ja avalikkusele selgitusi jagama, oli ainus võimalus just arupärimiste esitamine.

Riigikogu ühe pikaajalisema saadiku Mart Nuti sõnul eksitab Savisaar oma jutuga avalikkust. „Kui ühel parlamendierakonnal on nii suur informatsioonipuudus, siis ei vääri ta kohta parlamendis,” lisas Nutt.

Ergma: mainele toimunu kasuks ei tulnud

Riigikogu esimehe Ene Ergma hinnangul ei tulnud kolme päeva jooksul parlamendis toimunud arupärimiste üleandmisega kaasnenud kära riigikogu mainele kasuks.

Ergma sõnul kehtis parlamendis hea tava, mille kohaselt sai arupärimise üleandja tutvustada sarnaselt seaduseelnõu üleandjaga kahe minuti jooksul arupärimise sisu.

Neljapäeva õhtul kasutas riigikogu aseesimees Kristiina Ojuland eesistuja õigust ja lühendas sõnavõtu kestust minutile, mis kutsus esile keskerakondlaste pahameele.

Ergma sõnul käitus Ojuland sõnavõtu aega lühendades riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohaselt.

Riigikogu esimees ei välista ka võimalust, et parlamendi töökorralduse töörühm võib arutada arupärimiste üleandmise korra täpsustamist.

„Riigikogus esitatakse arupärimised kõnepuldis, kuid paljudes parlamentides esitatakse need kirjalikult,” lisas Ergma.