Varem on erakonnast väljaastumisest teada andnud Ain Seppik öelnud, et kohalikel valimistel võib partei siseopositsioon loobuda erakonna lipu alla tulekust ning kandideerida valimisnimekirjades.

"Täna olid koos piirkondade juhid üle Eesti," rääkis Keskerakonna peasekretär Priit Toobal. "Muude teemade hulgas arutleti juba ka tõsiselt tegevusplaani 2013. aasta kohalikeks valimisteks ning lisaks püstitati eesmärk panna välja nimekiri kõigis kohalikes omavalitsustes üle riigi."

Toobali sõnul leidsid piirkondade juhid, et kindlasti tuleb valimistel välja panna Keskerakonna nimekirjad ning mitte minna valimisliitude moodustamise teed.

"Leian, et tehti õige otsus minnes kohalikele valimistele ühtse meeskonnana Keskerakonna nime all," ütles peasekretär. "Valimisliidud on kahtlemata heaks võimaluseks poliitikas osalemiseks, kuid erakondliku kuuluvusega kandidaadid ei peaks seda võimalust kasutama."

Erakonna nimekirja eelistamine annab Toobali sõnul suurema kindlustunde ka valijale, sest erakondade programm, seisukohad ja lubadused ei muutu üle öö.

Ain Seppik rääkis ETV saates "Kahekõne", et Keskerakonna volikogul Haapsalus peetud kõnes süüdistas Edgar Savisaar erakonnakaaslasi selles, et nad võiad talle kohalikel valimistel Tallinnas noa selga lüüa.

Äraseletatult tähendab see Seppiku sõnul seda, et häälemagnetid, näiteks Jüri Ratas, võivad Tallinnas kas mitte kandideerida või koguni minna välja mingi muu nimekirjaga, sest kohalikel valimistel on valimisnimekirjad lubatud.

„Selline mõte on Edgaril kindlasti peast läbi käinud ja selle peale ei olegi nii raske tulla,“ rääkis Seppik saates. „Paljud keskerakondlased ei mahu Tallinnas enam ühte paati ja ühte nimekirja mitte mingil juhul.“

Kui Keskerakond 2013. aastal Tallinnas ainuvõimu ei saa, siis ei osanud Seppik nimetada ühtegi poliitilist jõudu, kes veel Savisaarele linnapea kohta pakuks. „Edgar on alustanud kampaaniat täie hooga,“ võttis Seppik teema kokku.

2009. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel pani Eesti Keskerakond välja üle 200 nimekirja, kus kandideeris enam kui 3000 inimest.

Keskerakond saavutas valimistel ülekaalukalt parima tulemuse kogudes 31,5 prostenti kõigist antud häältest. Teise tulemuse saanud Reformierakond sai pea poole vähem hääli – neid toetas 16,7 protsenti valijatest.