Keskerakond ja sotsiaaldemokraadid algatasid riigikogus kooselulepingu võrdsustamise abieluga

 (359)
Abielureferendumi eelnõu teine lugemine
Abielureferendumi eelnõu teine lugemineFoto: Kiur Kaasik

Eelnõu järgi on edaspidi kooselulepingu sõlminud isikutel samad õigused, mis abielus olevatel isikutel, kui seaduses ei ole tehtud erandit.

Riigikogu liikmete Andrei Korobeiniku, Oudekki Loone, Maria Jufereva-Skuratovski, Martin Repinski, Kaido Höövelsoni, Imre Sooääre, Helmen Küti, Natalia Malleuse, Enn Eesmaa, Jaanus Karilaiu, Aadu Musta, Eduard Odinetsi, Riina Sikkuti, Kalvi Kõva, Ivari Padari, Jaak Juske, Heljo Pikhofi, Indrek Saare ja Jevgeni Ossinovski 13. jaanuaril algatatud perekonnaseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (314 SE) võetakse menetlusse.

Eelnõuga viiakse 9. oktoobril 2014 vastuvõetud kooseluseadusega reguleeritud kooseluleping perekonnaseadusse ja kooseluseadus tunnistatakse seetõttu kehtetuks.

Seletuskirjas märgitakse, et kooseluseadus jõustus 1. jaanuaril 2016, kuid ei ole tegelikult tänaseni saavutanud oma esialgu plaanitud mõju – endiselt on vastu võtmata eri seaduste muudatused, mis tagaksid kooselulepingu sõlminud isikutele samasugused õigused, nagu on omavahel abielus olevatel isikutel (seda küll mõningate eranditega, nt mõned lapsendamise seotud aspektid), ja isikud peavad oma õiguste kaitsmiseks pöörduma kohtusse. See aga on isikutele äärmiselt koormav.

Seotud lood:

Viidatud asjaolust lähtudes võrdsustakse eelnõuga kooseluleping abieluga – eelnõu järgi on edaspidi kooselulepingu sõlminud isikutel samad õigused, mis abielus olevatel isikutel, kui seaduses ei ole tehtud erandit. Eelnõu kohaselt ei kinnita vaimulikud kooselulepingu sõlmimist. Juhtkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse Erakonna Eestimaa Rohelised 15. detsembril 2020 algatatud kollektiivne pöördumine „Petitsioon referendumi korraldamiseks: kas lageraied peaksid Eestis olema keelatud?” ja edastati see menetlemiseks keskkonnakomisjonile.

Allakirjutanud soovivad, et riigikogu ja valitsus laseksid 17. oktoobril 2021 koos kohalike omavalitsuste volikogude valimistega korraldada rahvahääletuse küsimuses „Kas lageraied peaksid Eestis olema keelatud?” Põhjenduseks tuuakse, et praegune Eesti metsade majandamine on juba aastaid Eesti ühiskonda lõhestanud, eri osaliste vaheline lõhe on aja jooksul üha kasvanud.

Märgitakse, et keskkonnaministeerium pole suutnud tänaseni vastu võtta metsanduse arengukava aastateks 2021–2030. Leitakse, et metsandusvaldkond vajab rahvalt sisulist sisendit suunavaliku kohta. Kas liikuda edasi nagu praegu, valdavalt lageraietega toorme varumise suunas, või püsimetsandusega sotsiaalsete, kultuuriliste ja ökoloogiliste väärtuste suurendamise suunas?