Kesk: Palts vassib ja valetab
Tema sõnul sisaldab linnapea Paltsi majaostmise lugu Toompeale Kiriku põik 4 seniavaldatud materjalide põhjal hulganisti valesid.
“Linnapea ja tema firma Levicom ei ostnud maja humanitaarinstituudilt, vaid erastas linnalt EVP-de eest, makstes 324.510 EVP-d, mis rahalises vääringus teeb kokku umbes 42.000 krooni,” kinnitas Sepp.
Ta lisas, et vastavad dokumendid on saadaval ka hooneregistris. Humanitaarinstituudi toonane juht Mart Raud aga ütles 2. augusti SL Õhtulehes, et kool ei saanud maja kuidagi Paltsile müüa, sest polnud selle omanik, vaid rentis seda linnalt.
“Iseküsimus on, kes, kellele, palju ja mille eest maksis või kas magusas kohas hinnalise kinnisvara välja vaadanud Levicom sai humanitaarinstituudist lahti piitsa või präänikuga ja kuidas on eelnimetatud isikud raha liikumisi maksuameti huvisfääris kirjeldatud,” märkis Keskerakonna nõunik.
Tema sõnul on Raud ajalehele Kesknädal kinnitanud, et summa, mis pärast loobumist uutelt omanikelt saadi, pandi tõesti kokku kviitungite alusel, kuid kindlasti ei küündinud see mitme miljoni kroonini.
“Teiseks: linnapea Palts, kes erastas maja niinimetatud tööandja eluruumide skeemi läbi, esitas selleks linnaosavalitsusele valeandmeid firma töötajate kohta,” lausus Sepp, lisades, et neljapäevases Postimehes väitis Palts, et ei teadnud sellise tegevuse ebaseaduslikkusest midagi.
Sepa sõnul on vastavalt elamuseadusele tööandja eluruumile õigus vaid nendel, kes on eluruumi omaniku või valdajaga töö- või teenistussuhetes.
“Pole vast põhjust kahelda selles, et toonane Eesti suursaadik USA-s, Toomas-Hendrik Ilves ega ka Eerik-Niiles Kross ei ole kunagi töötanud Levicomis ega omanud seega ka õigust erastada tööandja eluruume,” rääkis ta.
Keskerakonna nõuniku sõnul on kahtlane ka see, et ausast riigiametniku sissetulekust oleks võimalik investeerida miljoneid korteri heakorrastamiseks.
Kolmanda Paltsi valena tõi ta välja selle, et enamik korteritest on kiiresti ja korduvalt võõrandatud oma lähisugulastele või muidu tuttavatele ilmse kavatsusega tekitada niinimetatud uued heausksed omanikud, kelle omandis olevat vara oleks juba äärmiselt raske, kui mitte võimatu linnale tagasi võita.
“Selliste jälgede peitmise kinnituseks võib hooneregistrist leida hulgaliselt lepinguid,” nentis Sepp.
Ta lisas, et Kiriku põik 4 kinnistu turuhinnaks on praegu julgelt üle 30 miljoni krooni ning ainuüksi 1996. aastaks oli tööandja eluruumidena erastanud maja hind 42.000 kroonilt kasvanud umbes kümne miljoni kroonini, mille võib tuletada pandilepingust.
“Toonane Tallinna Pank pidas võimalikuks anda korterite pantimisel ühistule laenu üle 4,3 miljoni krooni,” lausus Sepp.
Tema sõnul oli 1997. aastaks aga sisuliselt renoveerimata maja ruutmeetri turuhind kinnisvarafirmade hinnangul tõusnud juba 17.000 kroonini.
““Seega võiks Paltsi korteriskandaali skeemitamise tulemuse väljendada järgmise aegreana: 1995. maksis ruutmeeter erastajale 32 krooni, 1996. aastal 8850 krooni, 1997. aastal 17.000 ning tänaseks ilmselt üle 25.000 krooni,” tõdes keskerakondlane.
Ta lisas, et kokku on 42.000-kroonisest investeeringust kasvanud mõne aastaga välja mitukümmend miljonit krooni maksev kinnisvara.
Tallinna linnapea Tõnis Palts eitas kolmapäeval väiteid, nagu oleks ta ostnud kuus aastat tagasi Toompeal asuva hinnalise korteri üliodavalt.
Keskerakonna ajalehe Kesknädal väitel ostis Palts 1995. aastal Toompeal Kiriku põik 4 korteri 50.760 EVP krooni ehk tollase kursiga 6598 krooni ja 80 sendi eest.
“See number vastab tõele, kuid lisaks EVP-dele maksin ma korteri eest ka ligi kaks miljonit krooni,” ütles Palts kolmapäeval ajakirjanikele.
Paltsi kinnitusel ei ostnud ta maja mitte Tallinna linnalt, vaid humanitaarinstituudilt.
Linnapea ei kavatse õigluse jaluleseadmiseks Kesknädalat kohtusse kaevata ega oma korteriostu teemal ajalehega vaidlema hakata.
“Arvan, et mul on linnapeana palju olulisematki teha,” sõnas Palts.
Kolmapäevane Kesknädal kirjutas, et Kiriku põik 4 majas oli 1995. aastal üheksa korterit üldpinnaga 1129,9 ruutmeetrit, mille kesklinna valitsus registreeris Paltsile kuuluva Levicomi tööandja eluruumidena.
Palts maksis enda 116,5-ruutmeetrise korteri eest 50.760 krooni EVP-des. Kurssi arvestades läks see korter talle tegelikult maksma 6598 krooni ja 80 senti, märkis opositsiooni ajaleht.
Uued omanikud maksid maja eest kokku 324.510 EVP krooni. EVP kurss oli 1995. aasta septembri alguse seisuga 13,1 senti, mis tähendab, et tegelikult maksti maja eest 42.000 krooni. Maja tegelik turuväärtus oli 1995. aastal kümme miljonit ja praegune väärtus on umbes 30 miljonit krooni, seisab Kesknädalas.
Keskerakonna ajalehe väitel läks Palts majatehinguga välja teadlikule pettusele, kuna ta teadis, et samas majas tööandja eluruumid saanud toonane luurekoordinaator Eerik-Niiles Kross ja Toomas Hendrik Ilves ei tööta Levicomis.
Praeguseks ajaks on Kiriku põik 4 maja üldpind tublisti kasvanud, võrreldes esmaerastamisel saadud üldpinnaga. Dokumentide järgi 1129,9-ruutmeetrine maja on kasvanud kuue aastaga 1655,3-ruutmeetriseks.
Linnapea Paltsi korter on suurenenud 176,2 ruutmeetrilt 241,6 ruutmeetrini ning Krossi korter 112,5 ruutmeetrilt 299,4 ruutmeetrini, seisab ajalehes.
“Esmapilgul tundub tegu olevat müstifikatsiooniga, kuid kuivad arvud dokumentidel kinnitavad seda,” kirjutas Kesknädal.
