Kesk lubaks asjaajamiskeelt valida

Riigikogu selle nädala päevakorrakavandis on Edgar Savisaare, Mihhail Stalnuhhini ja Vladimir Velmani algatatud eelnõu, millega kohalikud volikogud saaksid õiguse määrata ise asjaajamiskeelt.

Eelnõu järgi võib omavalitsustes, kus enamiku püsielanike keel ei ole eesti keel, kasutada volikogu otsusega sisemise asjaajamiskeelena ka mingit muud keelt peale eesti keele.

Kehtiva seaduse järgi peab selleks andma loa valitsus.

Savisaar, Stalnuhhin ja Velman põhjendasid eelnõu põhiseaduse sättega, mis ütleb, et muukeelse enamusega paikkondades on igaühel õigus saada riigiasutustelt ja omavalitsustelt vastuseid ka selle vähemusrahvuste keeles.

“Lisaks on oluline jälgida ka kohaliku omavalitsuse teostamise põhimõtet — sõltumatust riigi täitevvõimust,” kirjutasid eelnõu algatajad seletuskirjas.

Riigikogu kultuurikomisjon ei pooldanud eelnõu seadusena vastuvõtmist.

Paul-Eerik Rummo ütles komisjoni istungil, et otsustamisõiguse võtmine valitsuselt võtab valituselt ka võimaluse teada kus ja millist keelt riigis kasutatakse.

Stalnuhhin märkis komisjoni istungil Narva volikogu ja valitsuse 1995. aasta kirjavahetusele viidates, et valitsus lihtsalt ei vasta sellistele taotlustele.

Ta tõdes, et Narva volikogu ootab praegusele valitsusele taotluse esitamisega, kuni eelnõu on läbinud esimese lugemise.

Hiljutistes vaidlustes ei toetanud Keskerakonna fraktsiooni enamus Kadri Jäätma, Tõnu Kõivu ja Paul-Eerik Rummo eelnõu, millega kaotati riigikogu ja volikogude saadikutele kolm aastat tagasi kehtestatud keelenõuded.

Eelmisel nädalal kutsus Keskerakonna esimees Savisaar president Arnold Rüütlit kolme poliitiku algatatud seadust kui põhiseadusevastast mitte välja kuulutama.