Kesk ja reform on varemgi üheskoos riiki juhtinud. Mida ära tehti ja mis ministriametit pidas Savisaar?

 (82)
Kesk ja reform on varemgi üheskoos riiki juhtinud. Mida ära tehti ja mis ministriametit pidas Savisaar?
Kollaaž

Keskerakonna ja Reformierakonna võimaliku kaksikvalitsuse eel on paslik meenutada, et elupõlised rivaalid pole nii elupõlised midagi. Andrus Ansipi esimeses valitsuses olid just need kaks suurparteid koos kolmanda, Rahvaliiduga, üheskoos riiki valitsemas. Koalitsioonis olid kaks erakonda ka 15 aastat tagasi Siim Kallase juhtimisel.

Andrus Ansipi valitus aastatel 2005-2007

Valitsuse moodustamisel sõlmiti kolme erakonna vahel lepe, kus olid märgitud põhilised valitsuse eesmärgid. Osa neist sai täidetud, osa mitte. Näiteks seadis valitsusliit eesmärgiks Eesti valmisoleku üleminekuks eurole 2007. aastaks.

Ajakirjanduses vasakpoolseks ristitud valitsusliit jätkas tulumaksu alandamist järgmises tempos: alates 1. jaanuarist 2006 – tulumaks 23%, alates 1. jaanuarist 2007 – 22%, alates 1. jaanuarist 2008 – 21%, alates 1. jaanuarist 2009 – 20%.

Koalisioonilepingu järgi kuulus alates 2006. aasta märtsist riigikogu esimehe koht Keskerakonnale ja riigikogu esimese aseesimehe koht Reformierakonnale.

Ministriteks olid toona:

Andrus Ansip, Reformierakond - peaminister
Mailis Reps, Keskerakond - haridus- ja teadusminister
Rein Lang, Reformierakond - justiitsminister
Jaak Jõerüüt, hiljem Jürgen Ligi, Reformierakond - kaitseminister
Villu Reiljan, hiljem Rein Randver, Rahvaliit - keskkonnaminister
Raivo Palmaru, Keskerakond - kultuuriminister
Edgar Savisaar, Keskerakond - majandus- ja kommunikatsiooniminister
Ester Tuiksoo, Rahvaliit - põllumajandusminister
Aivar Sõerd, Rahvaliit - rahandusminister
Paul-Eerik Rummo, Reformierakond - rahvastikuminister
Jaan Õunapuu, Rahvaliit - regionaalminister
Kalle Laanet, Keskerakond - siseminister
Jaak Aab, Keskerakond - sotsiaalminister
Urmas Paet, Reformierakond - välisminister

2005. aasta septembris teatas selles valitsuses oma tagasiastumisest kaitseminister Jaak Jõerüüt. Oma tagasiastumissoovi selgitas mees toona Eesti pangandus- ja ärimaailmas toimuvaga, nimetades üheks põhjuseks ka ajalehe KesKus skandaalset särki kirjaga "Kommarid ahju!", mida kandis tema alluvuses töötanud, tänagi skandaalne Indrek Tarand.

2006. aasta oktoobris astus maadevahetusskandaaliga seoses tagasi keskkonnaminister Villu Reiljan.

Siim Kallase valitsus aastatel 2002-2003

See valitsus püsis ametis veidi üle aasta, 28. jaanuarist 2002 kuni 10. aprillini 2003 ehk 438 päeva. Valitsus läks laiali seoses uue riigikogu ametisseasumisega.

Enne valitsuse moodustamist allkirjastatai ka koalitsioonilepe, kus muuhulgas lubati muuta põhiseadust ja korraldada presidendi otsevalimised, samuti muuta presidendi pädevuse piire.

Kuna tõdeti, et maksupoliitikas valitsevad erakondade vahel erimeelsused, otsustati maksupoliitika kuni aasta hiljem toimunud riigikogu valimisteni külmutada.

Koalitsioonileppes oli ka punkt, et valitsus rakendab meetmeid eesti keele õpetamise parandamiseks venekeelsetes põhikoolides ja gümnaasiumides ning tagab tasuta venekeelse gümnaasiumihariduse ka pärast 2007.aastat

Loe veel

Valistuse koosseis oli järgmine (andmed pärinevad vabariigi valitsuse veebilehelt):

peaminister - Siim Kallas
rahandusminister - Harri Õunapuu
minister - Toivo Asmer
kultuuriminister - Margus Allikmaa (03.09.2002-10.04.2003)
siseminister - Toomas Varek (10.02.2003-10.04.2003)
haridus- ja teadusminister (haridusminister) - Mailis Rand (Reps)
minister - Eldar Efendijev
kultuuriminister - Signe Kivi (28.01.2002-29.08.2002)
siseminister - Ain Seppik (28.01.2002-03.02.2003)
justiitsminister - Märt Rask
majandus- ja kommunikatsiooniminister (majandusminister ning teede- ja sideminister) - Liina Tõnisson
sotsiaalminister - Siiri Oviir
kaitseminister - Sven Mikser
põllumajandusminister - Jaanus Marrandi
välisminister - Kristiina Ojuland
keskkonnaminister - Heiki Kranich