Kesk-Aafrika missioonil osalemise eelnõu läbis riigikogus esimese lugemise

 (8)
Riigikogu istung
Foto: Rauno Volmar

Täna läbis riigikogus esimese lugemise eelnõu, mille järgi saadetakse Kesk-Aafrika vabariiki rahu tagama 55 Eesti kaisteväelast.

Sotside ettepaneku poolt eelnõu tagasi lükata oli 25 ja vastu 52 riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Riigikogu esimehe Ene Ergma sõnul saab muudatusettepanekuid teha kuni 17.veebruarini.

Keskerakondlane Kadri Simson ütles tänasel riigikogu istungil, et seletuskiri, mis otsuse juurde käib, on "tõeline käkk".

"Peame mõtlema eelkõige Eesti huvidele ja sellele, millistele tingimustele peaks välismissioon vastama. 55 kaitseväelase Kesk-Aafrika Vabariiki saatmine ei tähenda, et meil on edasipidi kriiside ajal võimalik kutsuda mõnest Euroopa suurriigist abi," ütles Simson.

"Kas me tõsiselt arvame, et meie kaitseväelaseed saavad tagada seal riigis tulevikus üle stabiilse julgeolekukeskkonna? Kaitseväelaste sekkumise õigused on arusaamatud, näiteks prantsuse rahuvalvajad pole saanud ära hoida mõrvu, mis pole suunatud nende vastu. Nad saavad teha vaid hoiatuslaske," sõnas Simson.

Seotud lood:

Simson lisas veel, et pole põhjust arvata, et missioon lõppeb nelja kuu pärast. "Sisse minnes pole väljatulek enam kerge," leiab ta.

IRL-i liige Lauri Vahtre leiab, et pole mõtet öelda, et tegemist on ülearu ohtliku kohaga. "Me ei räägiks missioonist riiki, mis pole ohtlik. Pole ju mõtet minna Rootsi riiki missioonile. Otsus on südametunnistuse küsimus," lsõnas Vahtre.

Täna jätkus teisipäeval istungiaja lõppemise tõttu katkenud "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu rahutagamismissioonil Kesk-Aafrika Vabariigis" eelnõu (583 esimene lugemine.

Riigikogu mandaat võimaldab kuni 31. augustini Eestil osaleda Euroopa Liidu sõjalisel missioonil Kesk Aafrika Vabariigis 55 kaitseväelasega. Eesti kontingendist moodustab enamiku rühmasuurune üksus ja selle toetuselement.

Eesti jalaväerühma ülesandeks saab tõenäoliselt julgestus- ja toetusoperatsioonide läbiviimine eesmärgiga vabastada Prantsusmaa ning Aafrika Liidu rahuvalveoperatsiooni MISCA üksused teiste operatsioonide läbiviimiseks. Samuti antakse mandaat samale missioonile kuni 5 staabiohvitseri või erialaspetsialisti kaasamiseks kuni selle aasta lõpuni.

Eesti osalus rühmaga on ühekordne ning pärast neljakuulise rotatsiooni lõppu ei saadeta KAV-i uut rühma.

Sotsiaaldemokraat Inara Luigas juhtis eilsel riigikogu istungil tähelepanu missioonile saatmise eelnõu puudujääkidele, mistõttu oli riigikogu juhatus sunnitud võtma mitu vaheaega ja eelnõu arutelu pooleli jätma.

"Meie sõdurite kaugele Aafrikasse lähetamine on nii tõsine otsus, et selle puhul peavad kõik asjad olema iseäranis korrektsed ja täpsed. Paraku esitas valitsus riigikogule äärmiselt lohakalt koostatud eelnõu. Riigikaitsekomisjon tõi ta küll saali muudetud kujul, kuid mitmed ebakõlad ja vastuolud jäid eelnõusse alles," ütles Luigas.

Näiteks ei tohiks olla vaidlust selle üle, kas tegu on rahutagamise missiooniga või hoopis Euroopa Liidu sõjalise missiooniga, arvas Luigas. Ta viitas sellele, et lisaks Euroopa Nõukogu 20. jaanuari otsusele toetada sõjalist missiooni Lõuna-Aafrikas võttis ÜRO Julgeolekunõukogu 28. jaanuaril vastu KAV-i puudutava resolutsiooni. Seda resolutsiooni arvesse võttes otsustas 10. veebruaril Euroopa Nõukogu, et alustab Euroopa Liidu rahutagamismissiooni KAV-is.

Eelnõu tutvustanud kaitseminister Urmas Reinsalu ütles riigikogu kõnetoolist, et rahvusvaheline üldsus eesotsas Prantsusmaaga otsustas mullu detsembris konflikti Kesk-Aafrika Vabariigis otsustavalt sekkuda. "ÜRO julgeolekunõukogu andis vaenutegevuse lõpetamiseks ja humanitaarabi kohale toimetamiseks vajalike tingimuste loomise ülesandeks Aafrika Liidu vastavale rahuvalvemissioonile ja neid toetavatele prantslastele. Humanitaarabiks ja elementaarsete teenuste taastamiseks panustasid Euroopa Liit, ÜRO, Ameerika Ühendriigid ja teised organisatsioonid jaanuaris enam kui 500 miljonit dollarit," rääkis Reinsalu.