Kes värvib viisnurki punaseks?
“Keegi ei näinud ega kuulnud, kui mälestusmärgile tahvlid peale pandi, ja ei oska kellelegi seaduserikkumise kohta märkustki teha,” ütles Läänemaa muinsuskaitseinspektor Kalli Pets. “Kui Vene saatkond seda korraldas, siis võinuks nad nii viisakad olla, et kohalikule omavalitsusele oma kavadest teatada,” lisas ta.
Inspektori sõnul on mälestusmärki muudetud, mis oleks kindlasti pidanud olema kooskõlastatud kohaliku võimu ja muinsuskaitsega. “Tekst on küll sama, kuigi täheveaga, aga varem oli tekst betoonsambasse sisse raiutud, nüüd on paigaldatud plaadid.”
Mälestustahvlile on kirjutatud: “Igavene au kangelastele, kes on langenud lahinguis meie kodumaa vabaduse ja sõltumatuse eest 1941-1945”.
Muinsuskaitseameti järelevalveosakonna peainspektori Ilme Mäesalu sõnul korrastavad vene sõjahaudade sambaid kohalikud veteranide organisatsioonid Vene saatkonna toel. “See on hea, et nad seda teevad, ning enamasti tulevad nad oma plaanidest rääkima,” lausus ta. Eestis on üle 200 tähistatud vene sõjahaua.
Pärnumaa muinsuskaitseinspektor Tarvi Sits tõi näite Varblast, kus viisnurk oli sambal punaseks värvitud. “Muud polnud õnneks tehtud,” lausus Sits.
Aleksandr Kuznetsov Vene saatkonnast oli üllatunud, et Lihula samba puhul probleeme tekkis. “Oleme seda tööd teinud juba kolm aastat ja keegi pole midagi ette heitnud,” lausus Kuznetsov. Ta kahetses, kui midagi on seadusvastaselt korraldatud, ja sedagi, kui teksti on sattunud kirjaviga. “Veteranid ei pruugi nii hästi eesti keelt osata ja seepärast võis viga sisse tulla.”
“Kui sakslased püüavad nimeliselt teada, kes kuhu maetud, siis vene sõjahauad on enamasti nimetud ja mõnegi puhul on küsimus, kas sinna on üldse kedagi maetud,” lausus kultuuriministeeriumi asekantsler Anton Pärn. Nii on kohalikud elanikud sellesama Lihula samba suhtes peaaegu kindlad, et tegelikult tähistab see kohalikus arestikambris 1941. aastal plahvatuses hukkunud kohalike elanike matmispaika.
