"Minu taotlus 26 miljonit eurole senise kontrolljoone väljaehitamiseks sai esitatud. Ligi "unustab" selle, mis tema väiteid ei kinnita," väitis Vaher.

"Taotlus kogusummas 26 miljonit eurot investeeringute tegemiseks Eesti-Vene senise kontrolljoone demarkeerimiseks ja tulevase piiri väljaehitamisega seonduvaks sai esitatud rahandusministeeriumile 2014. aasta alguses riigieelarve strateegiasse (aastateks 2015-2018). Selles on esitatud taotlus kokku 26 miljonile eurole (kulud kuni aastani 2018), et kagupiir välja ehitada. Sellest näiteks kulud aastaks 2015. a. ligikaudu 1,5 miljonit eurot, et väljaehitamist ette valmistada. Sealt edasi on asi olnud aga juba teise valitsuskoalitsiooni otsustada, minu teada seda taotlust sellisena Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatide koalitsioonis ei arvestatud," ütles Vaher.

"Eesti ametlik selge seisukoht on olnud, et Eesti-Vene kontrolljoont ei hakata ehitama välja enne, kui on jõudnud lõpule läbirääkimised piirilepingu üle ja see ka ratifitseeritud. 2014. aasta alguseks jõudsid need läbirääkimised lõpule ja sai alustada ettevalmistusi ka senise kontrolljoone tähistamiseks ja väljaehitamiseks," lisas Vaher selgituseks, miks piiriala varem välja ei hakatud ehitama.

Ken-Marti Vaher ei nõustunud ka Jürgen Ligi väitega, et sisejulgeoleku kulusid on eelistatud teistele kuludele.

"Iga-aastaste eelarveläbirääkimiste ajal on rahandusministri algne seisukoht olnud järjepidevalt see, et sisejulgeolekut on liigselt rahastatud - viidatud on nn COFOGi klassifikaatori (OECD liikmesriikide valitsemissektori kulude klassifikaator) järgi Eesti kuludele sisejulgeolekusse, täiendavat rahastamist on soovitatud eelkõige sisemiste ressursside arvelt," väitis Vaher.

Vaheri sõnul vaidles ta sellest hoolimata tulistel läbirääkimistel välja täiendavad investeeringud piirivalvesse.

"Esmakordselt pärast mitmeid aastaid said piirivalvurid palgatõusu 2013. aastal, mil see tõusis 90 protsendil piirivalvuritest. Kõikide piirivalvepatrullide palgatõus oli vähemalt 5 protsenti. Palgatõusu peale kogu politsei- ja piirivalveametis suunati täiendavalt ligi 7 miljonit eurot. 2014. aastal tõstsime märkimisväärselt regioonitasu Ida regioonis, et suurendada sellega motivatsiooni just seal piirkonnas ja ka piiril töötavatel ametnikel. 2014. aasta eelarvest suunati raha ka mitmetesse piiriga seonduvatesse investeeringutesse, näiteks 2 miljonit eurot õhusõidukite võimekuse tõstmiseks, et teha elutähtsaid otsingu- ja päästetöid, meditsiinilende ning valvata piiri. Piirivalvelaevad veedavad sellel aastal merel kolmandiku võrra rohkem aega kui varem, millega tagatakse suuremas mahus laevaliikluse jälgimine territoriaalvetes," loetles Vaher investeeringuid ja meetmeid, mis piirialade kindlustamiseks ette võeti.

"Küsimust, kes valetab, ei ole," ütles rahandusminister Jürgen Ligi pärast artikli ilmumist. "Kinnitan, ühtki piiri ehitamise taotlust ei ole Ken-Marti Vaheri rahataotlustesse kunagi jõudnud ja mul ega ametnikel pole olnud ühtki vaidlust sel teemal. Ka sellist riigi eelarvestrateegia (RESi) taotlust pole. Ühes ametnikevahelises meilis märtsis on mainitud ka piiri, aga mitte prioriteetide hulgas, ning kinnitatud mitteprioriteetsust ka suuliselt," ütles Ligi.

"Ametlikku taotlusse seda ei kirjutatudki, sinna jõudsid populaarsemad teemad. Seega pole olnud ei sellist eelarvetaotlust ega ka mitte RESi taotlust."

Eesti Päevaleht avaldas reedel, et 130 kilomeetri pikkusest piirijoonest on ainult 11 kilomeetrit sellisel tasemel, et sellest märkamatult üle pääseda on võimatu ning enamik Eesti ja Venemaa vahelist maismaapiiri on kohutavas olukorras, kus piirivalvurid võitlevad võsa, rägastiku ja sooga. Olukord on läinud nii halvaks, et üks piirivalvur on Eesti piiri hakanud puhastama enda kodutalust toodud isikliku traktoriga.