Estonia relvavedu käsitlenud uurimiskomisjoni tulemuse vaidlustanud Evelyn Sepp leiab, et kuna komisjonil oli luba töötada riigisaladustega, polnud nende poolt küsitletud ametiisikute teadlikult asjassepuutuva informatsiooni varjamine ja parlamendikomisjonile valetamine õiguspärane ega õigustatud.

Komisjon ei ole kahetsusväärselt lähtunud oma töö korraldamisel vajadusest anda selle käigus selgunud asjaoludele hinnang, nendib Sepp.

Komisjon on oma lõpparuande esimestes osades käsitlenud seda, et sõjatehnikavedude näol parvlaeval Estonia vähemalt 14. ja 20.septembril 1994. aastal oli tegemist salakaubaveoga.

Komisjon ei saa jätta võtmata seisukohta selles osas, et hinnata nimetatud tegevuse vastavust Eesti huvidele, nendib Sepp. Eesti seaduste rikkumine, tsiviilalusel reisivate inimeste panek kõrgendatud ohu sfääri ning ametnike eraviisiline tegevus sõjatehnikaga hangeldamisele kaasaaitamisel ei saa olla Eesti huvides, toonitab ta.

Liiatigi kui kuni 13. detsembrini pidanuks komisjon oma järeldustes märkima, et Eesti pool ei teadnud ega osalenud nende vedude korraldamisel, sest Rootsi toonase luurejuhi ütlus, et koostöö toimus ametlikult ja Eesti poole palvel, ja et veoste sisu kohta esitati Eestile ka memo, ei olnud komisjoni töö käigus kogutud tõenditele tuginedes leidnud kinnitust, lisab Sepp.

Sepa sõnul teatas komisjoni liige, Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv Trivimi Velliste, et tema valitsuse liikmena teadis kõnealustest sõjatehnikavedudest. “Ühtlasi kinnitas Velliste, et tõele ei vasta ka komisjoni järeldus, et komisjoni poolt küsitletud kõrged Eesti ametiisikud ei teadnud sõjatehnikavedudest, mida on kinnitatud nii suuliste küsitluse kui ka kirjalike vastuste vormis. “See väide ei vasta tõele, et Eesti juhid, kes on siin käinud tunnistusi andmas, et nad ei teadnud mitte midagi. See väide ei vasta tõele,” teatas Velliste.”

Evelyn Sepa sõnul pidanuks komisjon valitsusele soovitama teha Rootsi järelepärimine, et tuvastada Eesti poolelt relvaveoga seotud isikuid ja saada veose sisu käsitlev ülevaade.

Eesti poole kaasamise nõue ei ole piisav ega asjakohane, leiab Sepp. Ilmnenud asjaolude valguses peaks parlament andma valitsusele selge suunise ka ise uute uurimismenetluste algatamiseks.

Sepp soovitab teha Rootsile ja Soomele ettepanek vaadata üle nn hauarahulepe ning moodustada uute uurimistoimingute tegemiseks uus rahvusvaheline uurimiskomisjon, kelle ülesandeks on uute asjaolude valguses kontrollida rahvusvahelise komisjoni lõppraporti järeldusi ning koguda vrakilt uusi tõendeid.

Sepa sõnul peaks valitsus eraldama laevahuku ohvrite omastele rahalist abi seoses kaebuste menetlemise või esitamisega erinevates rahvusvahelistes kohtuinstantsides.

Ka tuleks Sepa sõnul avada uus kriminaaluurimine tuvastamaks isikuid, kelle teadlik või tahtlik tegevus või tegevusetus viis seonduvalt sõjatehnika salajaste vedudega suure ohvrite arvuga laevahukuni.

Kuna erinevad uurimised ei ole käsitlenud laeval olnud lasti sisu, kuid viide sõjatehnika vedudele ja selle mõjule uurimise objektiivsusele on ilmselged, ei saa ilma lasti uurimata väita, et kriminaalmenetluse lõpetamise aluseks oli koosseisu puudumine, nendib Sepp.