Reformierakonna ja IRLi vahel sõlmitud koalitsioonilepingus pole tulumaksuvabast miinimumist sõnagi, küll aga lubatakse säilitada tulumaksuvabastus ettevõttesse tagasi investeeritud kasumilt.

Tulumaksuvaba miinimumi tõstmise idee sai laiema kõlapinna 21. jaanuaril, kui selle tõstmise vajadusest rääkis Eesti Päevalehele rahandusminister Jürgen Ligi. Ligi mõte sai kohe heakskiitva tagasiside osaliseks ning kõik erakonnad alustasid enampakkumist, kes suudab teistest varem ja teistest rohkem tulumaksuvaba miinimumi kasvatada. Kõige skeptilisem oli siinjuures Ligi enda erakond, mis viitas riigieelarve piiratud võimalustele.

Tegelikult on tulumaksuvaba miinimum juba üsna vana nähtus ning seda on võimaluse korral ka tõstetud, et see tuleks kasvavate palkade ja hindadega kaasa. Tõsi on ka see, et opositsioonipoliitikud on tulumaksuvaba miinimumi tõstmisest varemgi rääkinud. Eelmise aasta 24. oktoobril ilmus Päevalehes lugu Eesti maksusüsteemist, kus nii Rannar Vassiljev Sotsiaaldemokraatlikust erakonnast kui ka Kadri Simson Keskerakonnast mainisid tulumaksuvaba miinimumi tõstmist kui võimalust vaesemate inimeste sissetulekut kasvatada.

Juba selles artiklis lausus Ligi, et küll tuleb ka aeg tulumaksuvaba miinimumi tõstmiseks. Praegu toetab IRL tulumaksuvaba miinimumi tõstmist kõigepealt 500 ja edaspidi lausa 5000 euro peale. Oktoobris toetas IRLi esindanud Sven Sester maksuvaba miinimumi kasvatamist, aga rõhutas ka selle kallist hinda riigieelarvele.

Mõistagi on opositsioonipoliitikud ka varem rääkinud tulumaksuvaba miinimumi tõstmisest. Vassiljev tegi seda 18. jaanuaril ehk kõigest kolm päeva enne Ligit. Lihtsalt kipub nii olema, et opositsioonipoliitiku maksualastele mõtetele ei pöörata sama suurt tähelepanu kui ametisoleva rahandusministri mõtetele.

Mõistagi pole kõik poliitikud olnud kogu aeg tulumaksuvaba miinimumi tõstmise poolt. 2009. aastal arvas IRLi kuuluv riigikogu liige Lauri Vahtre, et tema arvates tuleks tulumaksuvaba miinimum ära kaotada.