Kes pidanuks märkama vägivaldset asendusema? Järelvalvajad lubavad olukorda parandada
Lääne ringkonnaprokuratuur saatis kohtusse süüdistuse, milles heidab 68-aastasele naisele ette tema juures asendushooldusteenuse lepingu alusel perekodus elanud 5 lapse väärkohtlemist nelja aasta jooksul.
Süüdistuses heidetakse perevanemale ette viie 9-17aastase kasulapse korduvat löömist nii käe kui jalaga ning nende luku taha panekut perioodideks, mis ulatusid mõnest tunnist mitme päevani. Ebaseadusliku vabaduse võtmise paragrahvi alusel heidab prokuratuur naisele ette ka „karistusmeetodit“, millega ta sundis lapsi seisma ühe koha peal järjest 12 tundi või rohkem.
Järelevalvet asendusperede üle peab tegema sotsiaalkindlsutusamet. Ameti asendushoolduse valdkonna peaspetsialist Anu Jalakas kinnitab Delfile antud lühiintervjuus, et see konkreetne juhtum on väga erandlik.
Kas selle konkreetse asenduspere järelevalvega tegelenud ametnik on praeguseks esitanud oma seisukoha, kas ta sai oma tööga hakkama või pigem jooksis lati alt läbi? Oli selle asenduspere kohta on varem tulnud mingeid signaale, olgu naabritelt või endistelt kasvandikelt, et seal toimub seaduserikkumine?
Konkreetset juhtumit Sotsiaalkindlustusamet kommenteerida ei saa, aga niipea, kui kohaliku omavalitsuse lastekaitse sai signaali, et laste turvalisusega ei pruugi olla kõik korras, paigutati lapsed ringi.
Millistele parameetritele peab inimene asendusvanemaks kandideerides vastama, kas tema sotsiaalset võimekust, vaimset stabiilsust uuritakse kuidagi põhjalikumalt? Või piisab sellest, et inimene saab oma eluga hakkama, jaksab lapsi ülal pidada?
Asendushooldusteenust osutatakse hooldusperes, asenduskodus ja perekodus. Antud loo puhul oli tegemist perekoduga.
Asendushooldusteenuse osutamisel peavad last kasvatavad inimesed vastama sotsiaalhoolekande seaduses (§ 4513) sätestatud nõuetele, teenuseosutajad peavad läbima vastava täiendkoolituse.
Asendus- ja perekodude puhul, kes vastavad vajalikele nõuetele, väljastab sotsiaalkindlustusamet tegevusloa. Asendushooldusteenust võib hooldusperes osutada isik, kelle osas sotsiaalkindlustusamet on teinud vajalikud toimingud pere hindamiseks ja ettevalmistamiseks (vestlused, pereuuring, kodukülastused jne). Hoolduspereks saada soovija andmed on kantud ka hooldusperede registrisse.
Kas sellised "kasvatusmeetodid" võivad olla levinud mujalgi kasuperedes?
Enamus peredest teevad seda tööd suure südamega ja hoolivusega. See konkreetne juhtum on väga erandlik.
Kas asendusvanematele tehakse mingeid koolitusi vms, millised kasvatusmeetodid on aktsepteeritavad ja millised liigituvad karistusseadustiku järgi kuritegelikeks?
Asendushoolduse teenuseosutajad läbivad täiendkoolituse (sh PRIDE koolitus, mis peaks perel olema läbitud enne lapse perre tulekut). Koolitusel käsitletakse muuhulgas ka lapse heaolu ja tema arengut, lapse õiguste ja huvide kaitsmist, lapse kasvatamise ja abistamise meetodeid.
Asendushoolduse teenuseosutajatele pakutakse ka erinevaid tugiteenuseid (grupinõustamine, individuaalne nõustamine jms).
Kas selle asenduspere juhtumi valguses astub sotsiaalkindlustusamet ka mingeid samme, kas vaatate üle mõned protseduurid, kontrollite mõnes kahtlasemas peres toimuvat?
Kindlasti, ettevalmistav tegevus seadusandluse parendamise suunas algas juba eelmisel aastal. Lisaks teeme tihedat koostööd politsei- ja piirivalveametiga ja teiste võrgustiku liikmetega, et teenusel olevate laste turvalisus oleks tagatud.
Sotsiaalkindlustusamet teeb tihedat koostööd kohalike omavalitsuste, asendushooldusteenuse osutajate (sh peredega) ja teiste asendushoolduse valdkonnaga kokkupuutuvate organisatsioonidega ning võrgustikuliikmetega laste heaolu tagamiseks ja teiste olulisemate valdkondlike eesmärkide, milleks on perepõhise asendushoolduse osatähtsuse suurendamine, asendushoolduse kvaliteedi tõstmine tervikuna, elluastuvate noorte ettevalmistamise tõhustamine, saavutamiseks.
Lisaks sellele, et pakume kohalikele omavalitsustele nõustamist ja tuge nii juhtumpõhiselt, kui asendushoolduse valdkonnas laiemalt, oleme alustanud lapsendamise ja lapse hooldusperre paigutamise järgse seiresüsteemi väljatöötamist. Selline süsteem oleks abiks nii meile kui kohalikele omavalitsustele laste ja perede vajaduste kaardistamisel ning õigeaegse ja vajaduspõhise toe pakkumisel. Samuti oleks see sisendiks perede ettevalmistamise süsteemi arendamisel.
