Kes otsib võimalust Eesti vaba ajakirjanduse suukorvistamiseks?

Paari päeva pärast jõuab riigikogus kolmandale lugemisele isikuandmete kaitse seadus, mille üheks tõsisemaks murekohaks on kujunenud oht, et selle kaudu on võimalik sundida vaikima Eesti vaba ajakirjandust. Delfi ajas näpuga järge riigikogu põhiseaduskomisjoni protokollides, saamaks selgust, kust, miks ja kelle soovil on eelnõu teksti tekkinud ohtlik väljend „ülekaalukas avalik huvi“.

Et probleem on kibe, sellele viitas esimesena Eesti ajalehtede liidu tegevjuht Mart Raudsaar oma ajalehes Postimees ilmunud kolumnis.
„Ootamatu hoop ajakirjandusele“, pealkirjastas ta selle ja tõdes kohe esimeses lõigus: „Ent ajakirjandus saab infot inimese tegude või poliitilise eelistuse kohta avaldada vaid siis, kui eksisteerib avalik huvi, ütleb Euroopa andmekaitse määruse preambul (sissejuhatav tekst). Riigikogu põhiseaduskomisjon on pidanud aga vajalikuks lisada omadussõna „ülekaalukas“.“

See muudab Eesti ajakirjanduse toimimise keerukaks, tõdes ta, kindlasti kannatab operatiivsus.
Täna ennelõunal nõustus hinnanguga poliitik ja ajakirjandusõppejõud Marju Lauristin, öeldes Delfile, et "Kui on näiteks sellised juhtumid, kus ajakirjandus tegeleb probleemidega, mis on ebameeldivad mõnele asjaomasele, siis on võimalik seda klauslit kasutades püüda ajakirjandust takistada. Paraku, ka Eestis me näeme, et väga paljude konfliktide puhul on poliitikud pigem süüdistanud ajakirjandust kui vaadanud peeglisse," märkis ta.

Olukorra tõsidust tõdes Delfile ka justiitsminister Urmas Reinsalu, kes möönis, et „ajakirjandusele seadusandlikult raame määrata on äärmiselt riskantne ja pikemas perspektiivis ehk isegi ohtlik“.
Seega, kust õigupoolest tuli mõte lisada Euroopa liidu regulatsioonile oma täiendus, teha Eestis kehtiv õigus Euroopa liidu omast karmimaks? Delfi kõneles täna mitme eelnõu sünni juures olnud isikuga. Üllatuslikult joonistus välja reljeefne vastuolu justiitsminister Urmas Reinsalu ja õiguskomisjoni liikme Hanno Pevkuri väidete vahel. Pevkur ütles Delfile, et väljend „Ülekaalukas avalik huvi“ tuli eelnõusse „justiitsministeeriumi ametnike“ initsiatiivil, täpsustamata, mis asjus või milliste ametnike poolt täpemalt. Justiitsminister Reinsalu ütles Delfile aga, et sellist asja polnud, eelnõu läks põhiseaduskomisjoni ette ilma sõnata „ülekaalukas“.

Põhiseaduskomisjoni protokolle uurides selgub, et õigus pole mitte kummalgi. 30. aprilli põhiseaduskomisjoni istungi protokollist võib lugeda, et justiitsminister Urmas Reinsalu on siiski ise esimesena sõna „ülekaalukas“ mängu toonud. „Eelnõus on säilitatud kehtiv regulatsioon, mille kohaselt võib isikuandmeid andmesubjekti nõusolekuta töödelda ajakirjanduslikul eesmärgil, kui selleks on ülekaalukas avalik huvi ning see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega,“ ütles minister protokolli andmetel.

Järgmisel nädalal, kaheksandal mail, istungi protokolli uskudes isikuandmete kaitse seadusest juttu ei olnud. 14. mai istungil tuli seadus jutuks küll, aga ainult selles võtmes, et asjaga on kiire. Võeti vastu otsus võtta eelnõu teine lugemine riigikogu täiskogu päevakorda 29. mail. 28. mail kogunes komisjon taas, sellel istungil oli „ülekaalukast avalikust huvist“ jälle omajagu juttu, ent mitte ajakirjandusliku erandi kontekstis. Arutati hoopis näiteks seda, kas inimese surma aeg, matmise aeg ja koht ja muu säärane info peaks olema avaldatav ainult pärijate loal või mitte. Täit selgust ei tulnud, eelnõu otsustati 29. maiks plaanitud teise lugemise järjekorrast maha võtta.

Järgmisel päeval kogunes põhiseaduskomisjon taas, vaadati üle hulk olulisi muudatusettepanekuid, komisjoni esimees Marko Pomerants jõudis juba rõõmustada, et „sellega on muudatusettepanekud üle vaadatud“, kui sõna sai Hanno Pevkur. Vahepeal oli Reinsalu lubatud „ülekaalukas avalik huvi“ eelnõust kusagile kadunud, ning Pevkur oli selle kadumist märganud.

„Eelnõu § 4 reguleerib isikuandmete töötlemist ajakirjanduslikul eesmärgil. Sätte kohaselt võib isikuandmeid andmesubjekti nõusolekuta töödelda ajakirjanduslikul eesmärgil ja avalikustada meedias, kui selleks on avalik huvi ning kui see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Kehtiva isikuandmete kaitse seaduse kohaselt peab aga selleks olema ülekaalukas avalik huvi (isikuandmete kaitse seaduse § 11 lõige 2), seega on tegemist põhimõttelise muudatusega. Isikuandmete kaitse seaduse eesmärk on kaitsta isikute andmeid ning mitte ajakirjanikke. Ajakirjandusele nii suure volituse andmine ei ole põhjendatud ning sellest tulenevalt tuleks eelnõu §-i 4 täpsustada nii, et ka edaspidi peaks ajakirjanduslikul eesmärgil töötlemiseks ja avalikustamiseks olema ülekaalukas avalik huvi. Poliitikud peavad oma tegevuses kõrgendatud avalikkuse huviga arvestama, kuid tavainimese andmete avalikustamiseks peaks siiski olema ülekaalukas avalik huvi,“ ütles ta komisjoni ees.

Esimees Pomerants pani Pevkuri ettepaneku hääletusele, ent toetust see ei leidnud: Poolt olid Hanno Pevkur, Lauri Luik ja Arto Aas, vastu Marko Pomerants, Mart Nutt ja Mihhail Korb. Helmut Hallemaa ei hääletanud.

Neljanda juuni põhiseaduskomisjoni istungi protokolli internetist ei leia. Küll on aga saadaval dokumendid, mille üle arutati. Kuuendal juunil teisel lugemisel käinud eelnõus on „ülekaalukas avalik huvi“ juba ilusti sees.

Mis asjus eelmisel istungil asja vastu olnud Pomerants, Nutt ja Korb meelt muutsid, kelle hääled hääletuses otsustavaks said, pole praegu veel teada. Seaduseelnõu kolmas lugemine leiab riigikogu täiskogu ees aset juba tuleval kolmapäeval kell 14.