"Kes on selle poolt, et võtta vastu Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus "Eesti riiklikust iseseisvusest"?"

 (26)
Loe ülemnõukogu ajaloolist stenogrammi 20. augustist 1991!
"Kes on selle poolt, et võtta vastu Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus "Eesti riiklikust iseseisvusest"?"
Foto: Andres Putting

EESTI VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU XII KOOSSEISU 46. ISTUNGJÄRK
KOLMAS ISTUNG
20. august 1991

Eesti Vabariigi seaduse "Muudatuste tegemise kohta Eesti Vabariigi aktsiisimaksu seaduses" eelnõu teise lugemise jätkamine
Juhataja (Ü. Nugis)

Jätkame 46. istungjärku. Kohaloleku kontroll. Kohal on 68 rahvasaadikut, puudub 36. Soodsa käsitlemise korral võime jõuda isegi varem sobiva resultaadini. Nii.
Ma teen ettepaneku jätkata aktsiisimaksu seaduse muudatuse teist lugemist. Me oleme ära kuulanud ettekande, me oleme esitanud küsimused ettekandjale, me kuulasime ära ka kaasettekande ja nüüd oleks õige avada läbirääkimised. Kas on nii? On nii. Avan läbirääkimised. Andres Tarand, palun kõnetooli!

А. Tarand
Lugupeetud kolleegid, võib-olla on natuke kentsakas rääkida praegu õllerahast, aga kuhu me pääseme. Mind volitas rääkima keskkonnakomisjon ja mitte õllest, vaid bensiinist. Komisjonis on asja uuritud ja tõdetud, et tuleb minna ujuma Eesti rahva meelsuse vastu. Kui me nõuame aktsiisimaksu bensiinile, tekib rahva hulgas pahameel, et inimesi ei lasta autodega sõita. Küsimus on nimelt selles, et me oleme nii hästi saanud autodega sõita selle tõttu, et me kuulume Nõukogude impeeriumi. Kusagil mujal maailmas ei saa nii odava bensiiniga ringi kärutada.
Üks oluline punkt on see, et maailmaturul peab nafta 20–30 aasta pärast kallinema. See tendents juba toimib ja edaspidi aina kiireneb, sest naftaleiukohad muutuvad ebamajanduslikumaks. Ka Venemaal.

Venemaal ei ole bensiini hind ise välja kujunenud, vaid see on nimetatud. Ükskord see lõpeb, kuigi see meile ei meeldi. Aktsiisimaks pannakse tegelikult tarbijale. Kui Venemaa hakkab meile müüma oma naftat maailmaturu hindadega, peab tegema tööd palehigis ainult selleks, et natuke autoga sõita. Kui te mäletate, oli juunis tegemist ühe katsega energiaprogrammi tutvustada. Tollal nõudsin ma keskkonnakomisjoni nimel bensiinile aktsiisimaksu, see oli ainuke võimalus reguleerida turuseadustega meie tühja kihutamist. Nüüd, mil ma olen rohelisena esinenud autosõidu vastu, tunnistan, et auto on tõepoolest üks hea riist.

On selge, et elu hakkab lonkama, kui me nüüd midagi väga radikaalset ette ei võta. Kuid me ei tohi traktorikütuse hinda aktsiisimaksuga üles kruvida, siis kannatab põllumajandus, toiduainete hinnad tõusevad jne. Tõsi on ka see, et sageli mürisevad traktorid õllepoe taga. See on otsekui mahavalatud kütus. Selge on ka see, et traktorikütus peab olema väiksemalt maksustatud kui autobensiin. Nüüd siirdun keskkonnakomisjoni kompetentsi juurde. Auto on praegu kõige suurem saastaja. Igaüks on kohutavalt õnnelik, kui ta mingi vana risu Rootsist või Soomest on siia tirinud. Mujal ei lubata nendega sõita, meil kärutatakse nendega vabalt ringi ja saastatakse elukeskkonda. Tallinna saastajana on autodel kõige suurem osa. Eestis tervikuna langeb 70% saaste hulgast elektrijaamadele. Selle protsendi järgi on autod keskkonna saastajana tõesti vähe süüdi. Kuid see ei tähenda, et väiksem saastaja ei olegi saastaja. Keskkonnakomisjon jõuab asjade n.-ö. majandusliku põhjenduse ja keskkonnakahjulikkuse täpse määratluse juurde septembri lõpus. Minu praegune jutt on nagu eelhoiatus. Igatahes võib juba praegu toetada aktsiisimaksu kehtestamist ka bensiinile, hiljem võib seda diferentseerida. Aitäh!

A. Tähiste
Austatud eesistuja, kallid kolleegid! Ma toetan mõlema aktsiisimaksu kehtestamise seadust. Ma sõidan autoga tublisti rohkem kui Eestimaa keskmine autosõitja ja väikesest napsust ei ütle ma ka naljalt ära. Aga kuulates tänaseid läbirääkimisi ja minister Vähile esitatud küsimusi, on jäänud mulje, et inimestel meeldib elada 1981. aasta hindade järgi. 1981 maksis viinapudel 4 rubla ja kilo liha 2 rubla, liha maksab nüüd 20 rubla, viin peaks praegu maksma 40 rubla. Väike aktsiisimaks viina hinda oluliselt ei tõsta. Seepärast peaksin ma olema bensiini aktsiisimaksu vastu. Mina toetan igal juhul ja kutsun ka kõiki teisi toetama aktsiisimaksu. Nii läheb maksustamine minu meelest kõigiti normaalsetele alustele, sest me elame 1991. aastal. Aitäh!

A. Paju
Austatud eesistuja, kallid kolleegid! Ma ei taha jätkata kahe eelmise kõneleja tonaalsuses, sest see tekitab saalis trotsi, et nüüd on hakanud kõnelema need, kes on põhimõtteliselt rohelised.
Ma arvan, et ühe või teise ettepaneku arutluse juures ei lähtu ükski mees, kelle istmiku all on auto, sellest, kuidas see mõjub tema taskule. Lähtuda tuleb sellest, kuidas antud ettepanek ja seaduseelnõu hakkab toimima ning kuidas see hakkab mõjuma meie edaspidisele elule. Ma küsisin hr. Milleri käest, kui suur on tühisõitude osa meie transpordis. Ilmselt vähendab aktsiisimaks tõepoolest tühjalt vuravate autode arvu. See on kahtepidi kasulik: hoiame kokku bensiini ja keskkonna saastamine väheneb. Ja minu arvates tuleb bensiinile kehtestada õige hind, sest praegu on see "Boržommist" odavam. Igatahes sunnib aktsiisimaksu kehtestamine meie inimesi naftasaadustele majanduslikult mõtlema. Aitäh!

T. Mets
Lugupeetud kolleegid! Nagu näeme, on aktsiisimaksu küsimus esile kutsunud üsna vastandlikke seisukohti. Meil oli just praegu võimalus kuulata rahandusministri agendi Ain Tähiste esinemist, kes väikese kompanii omanikuna saab lisaks saadikupalgale üsna suuri sissetulekuid. Sellepärast võib tema maksta täiendavat raha bensiini ja kütuse muretsemiseks. Aga meil paraku niisuguseid rahasid ei ole. Me näeme ette võimalust, et aktsiisimaksu sisseseadmine võib tekitada ahelreaktsiooni kõigil elualadel.

Samas ma pean puudutama veel ühte küsimust, see puudutab aktsiisimaksu kehtestamist alkoholile. Vahepeal oli mul võimalus tutvuda paljude maainimeste seisukohtadega. Nad on arvamusel, et alkoholi hinda tõsta ei tohi, sest sellega suureneks surrogaatide kasutamine.
Küsimus on väga tõsine. Palun seda arvestada.

Juhataja
Ain Tähiste teine sõnavõtt.
A. Tähiste
Vabandan ulakuse pärast, aga õnnitlen hr. Metsa vandenõu paljastamise puhul, see on peaaegu sama tõsine kui Moskva vandenõu ja kaks peasüüdlast on juhtumisi saalis. Nad võiks kinni võtta! Aitäh!

M. Madissoon
Lugupeetud härra Nugis, härrad Paju, Tarand ja Tähiste! Tahaksin selgituseks öelda, et ma ei ole sugugi keskkonna reostamise poolt. Kuid ma ei ole sugugi nõus selle loogikaga, et võrrelda "Värska vee" ja bensiini või liha ja bensiini hinda. Ma võin ju püstitada teise loogika: võib-olla on liha ja "Värska vesi" bensiiniga võrreldes liiga kallid.

Juhataja
Suur tänu, kolleegid! Kas lõpetame läbirääkimised? Ei, jätkame. Sergei Petinov.

S. Petinov
Lugupeetud spiiker, lugupeetud kolleegid! Otsustades selle hinnangu järgi, mis on antud käesolevale dokumendile ja otsusele, mis meil tuleb vastu võtta, on juba selge, et arvamused lähevad lahku. Meile esitatud dokumenti võib erinevalt hinnata, aga ma tahaksin juhtida tähelepanu mõningasele ebajärjekindlusele rahandusministeeriumi kommentaarides, mida meile esitatakse argumentidena aktsiisimaksu suurendamise vajadusest rääkides. Meil kukub ikka nii välja, et me võtame kõigepealt mingi otsuse vastu, hiljem hakkame aegamisi vigu parandama ja täpsustama ning lõppkokkuvõttes nullistame kõik vastuvõetud otsused. Täpselt nii on ka selle dokumendiga. Mina näiteks ei näe absoluutselt mitte mingisugust loogikat selles, kui arutatakse, et on vaja ühed või teised hinnad vastavusse viia. Praktiliselt kõigis riikides on alkohoolsete jookide ja bensiini hinnad monopoolsed ning põhiliselt kujundab neid hindu ikkagi riik. Me oleme ise džinni pudelist välja lasknud ja nüüd püüame teda sel moel sinna tagasi ajada. Ebaloogiline tundub ka see, et me püüame kehtestada aktsiisimaksu katsepartiidele, viidates seejuures sellele, et seega me parandame toodangu kvaliteeti ja sortimenti. Mitte kunagi pole maksude suurendamine ühe või teise tooteliigi pealt suurendanud toodangu sortimenti või kvaliteeti. Vastupidi, selle tagajärjel vähendatakse katsepartiisid, millest hiljem peavad kujunema uued toodanguliigid. Tahaksin juhtida kõigi minu lugupeetud kolleegide tähelepanu nendele vasturääkivustele rahandusministeeriumi argumentides. Tänan!

T. Käbin

Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Ma ei agiteeri seaduseelnõu poolt ega vastu. Ma pööran tähelepanu lihtsale tõsiasjale, et argumentatsioonis on tarvis esitada niisuguseid näiteid ja arve, mis on omavahel võrreldavad ja millest saab midagi järeldada. Liha ja viina hind on tõepoolest tõusnud, kuid nende maksumust peab kõrvutama palga suurusega ja siis on pilt hoopis selgem. Ei saa lihtlabaselt võrrelda bensiini ja "Boržommi" hinda. Näiteks on USA-s gallon bensiini odavam kui pudel kokat. Kas sellest järeldub, et bensiin on odav ja koka kallis? Edaspidi katsugem oma seisukohti argumenteerida asjalikult ja korrektselt. Tänan!

Juhataja
Suur tänu, kolleegid! Lõpetame läbirääkimised.
Kohaloleku kontroll. Kohal on 73 rahvasaadikut, puudub 31. Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et läbirääkimised lõpetada? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 61 rahvasaadikut, vastu ja erapooletuid ei ole. Läbirääkimised on lõppenud. Kas hr. Miller soovib lõppsõna? Palun. Ja siis tutvustab eelarve- ja majanduskomisjoni esindaja parandusettepanekuid.

R. Miller
Austatud rahvasaadikud! Ma vastan küsimustele ja selgitan paari asja. Kui suur on selle mootorikütuse omahind, mida meil õnnestus saada? Näiteks on õmblustööstuses ja puuvilla töötlemisel mootorikütuse osatähtsus toodangu omahinnas praegu 0,03%, mööblitööstuses 0,29%, toiduainetööstuses ("Liviko" andmetel) 0,44% ja kaubanduses (Keila Tarbijate Kooperatiiv) 0,25%. Nii et olulist osa kütus toodete omahinna suurenemisel ei mängi. Vastates hr. Petinovile, kinnitan, et valitsusel on tõepoolest õigus hinda tõsta. Ettevõtted tõstavad toodete hinda. Kuhu läheb kasum? See jääb ettevõtte käsutusse. Veini tootvate ettevõtete kasum suurenes esimeses kvartalis 2,5 korda. Mõttekas on võtta see üldkasum aktsiisimaksu näol riigieelarvesse. Sellega oma lõpetan. Aitäh!

Juhataja
Suur tänu! Palun kõnetooli Kalju Koha!

K. Koha
Lugupeetud Ülemnõukogu esimees, lugupeetud Ülemnõukogu juhatus, lugupeetud kolleegid! Majanduskomisjoni esindajana tutvustan teid veel kord §-ga 1 aktsiisimaksuseaduses. Aktsiisimaks on kaudne maks, mis on mõeldud tarbimise reguleerimiseks ja riigitulude hankimiseks. See on tema põhifunktsioon. Meil on vaja riiklikult reguleerida kütuse tarbimist. Majanduskomisjonile on laekunud kaks kirjalikku ettepanekut.

Esimene neist on hr. Madissoonilt. Ta teeb ettepaneku jätta üks punkt eelnõust välja. Häältega 4 : 2 majanduskomisjon seda ettepanekut ei toeta. See tähendab seda, et komisjon toetab aktsiisimaksu määra tõstmist ka naftasaadustele.

Hr. Aldo Tamm edastas ettepaneku hüvitada põllumajandusettevõtetele täiendavad kulud, mis tulenevad aktsiisimaksu määra tõstmisest. Majanduskomisjon leidis, et see ettepanek ei kuulu antud seaduseelnõu juurde, sest tegemist on kompensatsioonimehhanismiga, mis sätestatakse lisaeelarves.

Nüüd tekib niisugune küsimus, kas hr. Madissoon nõuab oma ettepaneku hääletamist. Hr. Kois tegi ettepaneku, et me hääletaksime antud seaduseelnõu kahes jaos. Kaks esimest punkti puudutavad alkoholi ja punkt 3 naftasaaduste aktsiisimaksu määrasid. Juhataja võiks need ettepanekud hääletusele panna.

Juhataja
Suur tänu! Teeme siis niimoodi, nagu me alati oleme teinud. Kõigepealt nimetame hääletamisele minevad parandusettepanekud. Nii. Esimesena panen hääletamisele Mart Madissooni parandusettepaneku. Kalju Koha loeb selle ette.

K. Koha
Ettepanek kõlab järgmiselt: "Teen ettepaneku teha muudatus Eesti Vabariigi aktsiisimaksu seaduses, jätta välja punkt 3."

Juhataja
Kolleegid, kas Mart Madissooni parandusettepaneku sisu on mõistetav? On mõistetav. Panen hääletusele.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on Mart Madissooni parandusettepaneku poolt? Palun hääletada! Üks hetk, ma võtan maha. Mis on, Ignar Fjuk? (Hääl saalist.)

Kordan. Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on Mart Madissooni parandusettepaneku poolt? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 28 rahvasaadikut, vastu 32, erapooletuid on 8. See ettepanek ei leidnud toetust.

K. Koha
Nii, nüüd tuleks panna hääletusele hr. Koisi ettepanek.

Juhataja
Valeri Kois, palun selgitage oma ettepaneku sisu veel kord. Valeri Kois.

V. Kois
Ma kardan, kas see eelnõu üldse läbi läheb. Eelnõu esimese poolega ehk nõustutakse, kuid teine pool on kahtlane.

Juhataja
Kas tuleb kaks seadust? Ei, nii ei ole võimalik. Me võime hääletada eraldi, kuid seadus on üks, seda me teha ei saa. Saadikul on õigus nõuda eraldi hääletamist, kuid see ei tähenda seda, et pool seadust kehtib, teine pool mitte.

K. Koha
Parandusettepanek, mille tegi hr. Madissoon, ei läinud läbi ja muid parandusettepanekuid põhimõtteliselt ei ole. Hr. Tamme ettepanekut toetab põhimõtteliselt majanduskomisjon.

Juhataja
Ma saan aru niimoodi, et te selgitasite läbirääkimiste korras kõik välja. Aldo Tamm võtab oma ettepaneku tagasi. Kas Valeri Kois nõuab oma ettepaneku hääletusele panekut? Ei nõua.
Suur tänu, Kalju Koha! Et asi kindel oleks, teen ma veel ühe kohaloleku kontrolli. Kolleegid, kõne all on viina ja bensiini hind, tulge kiiresti saali. Kohaloleku kontroll. Kohal on 76 rahvasaadikut, puudub 28. Kas on mingeid protseduurilisi ettepanekuid? Mart Laar? Ei ole. Ülo Uluots? Kui pikalt? Kolleegid, vaat lugu on nüüd niisugune, et pärast selle küsimuse otsustamist tuleb vaheaeg. Vaheaeg viis minutit.

V a h e a e g

Juhataja
Kohaloleku kontroll. Kohal on 78 rahvasaadikut, puudub 26. Kolleegid, teine lugemine jõuab lõppjärku. Ma küsin veel kord üle, kas mõni parandusettepanek ei ole jäänud ilma tähelepanuta. Ei ole? Keegi ei ole esitanud kolmanda lugemise nõuet ja ma panen seaduseelnõu tervikuna hääletusele.

Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et võtta vastu Eesti Vabariigi seadus muudatuste tegemise kohta Eesti Vabariigi aktsiisimaksu seaduses (käsitleb alkoholi ja naftasaadusi)? Palun hääletada! Vajalik on 53 häält. Selle ettepaneku poolt on 46 rahvasaadikut, vastu 16, erapooletuid on 16. Seadus jääb vastu võtmata. Valitsusel on õigus tulla uue, muudetud eelnõuga.
Lugupeetud kolleegid! Ma kuulutan välja vaheaja. Ma palun, et juhatus ning lugupeetud härrad Junti, Kask, pr. Hänni, Kiris, Raidla, Almann, Laar, Käbin, Rüütel (kui ta peab võimalikuks) tuleksid minu ruumi nõupidamisele. Vaheaeg kestab ilmselt pool tundi. Kui töö algus natuke hilineb, vabandan ette. Ma palun lossist mitte lahkuda.

V a h e a e g

Eesti Vabariigi seaduse "Muudatuste tegemise kohta Eesti Vabariigi sotsiaalmaksu seaduses" eelnõu esimene lugemine

Juhataja
Palun asugem kohtadele! Istungjärk jätkub. Kohaloleku kontroll. Kohal on 75 rahvasaadikut, puudub 30. Kolleegid, mul on väga suur palve: katsume teha tööd nii, et saadikud viibiksid pidevalt saalis. Töötagem viljakalt, ärgem raisakem aega saadikute otsimisele.
Lugupeetud kolleegid! Jätkame tööd vastavalt kinnitatud päevakorrale. Mul on ettepanek alustada ühe seaduseelnõu esimest lugemist. See käsitleb muudatuste tegemist Eesti Vabariigi sotsiaalmaksu seaduses. Ma palun ettekandeks kõnetooli rahandusministri esimese asetäitja hr. Roose.

E. Roose
Lugupeetud Ülemnõukogu spiiker, asespiikrid, rahvasaadikud! Vabariigi valitsus on esitanud Ülemnõukogule läbivaatamiseks eelnõu "Muudatuste tegemise kohta Eesti Vabariigi sotsiaalmaksu seaduses" koos seletuskirjaga. Eelnõu tekst ja seletuskiri on teil käes ja mul puudub sisuline vajadus seda täpsemalt üle rääkida. Kuid probleem on siiski tekkinud. Seaduse projekt "Muudatuste tegemise kohta Eesti Vabariigi sotsiaalmaksu seaduses" on esitatud kahel masinakirjaleheküljel ja ma kasutan mulle ettekandeks antud aega selleks, et pöörata tähelepanu muudatuste sisulistele külgedele. Muudatuste seaduse eelnõu lõige 1 täpsustab senise sotsiaalmaksu maksmise korda tööandjatelt nendega töövahekorras olevatele üksikisikutele makstavatelt summadelt. Selles on ainult redaktsiooniline täpsustus. Sama paragrahvi teine lõik täpsustab, et sotsiaalmaksu makstakse ka summadelt, mis makstakse üksikisikutele välja töövahekorra väliselt. See väljamaksmise täpsustus on sisuliselt vajalik sellepärast, et on hulk väljamakseid, mida tööandja maksab teatud juhtudel ka perekonnaliikmetele. Seaduse senine tekst ei võimaldanud neid summasid maksustada. Sama paragrahvi lõige 2 väidab ka seda, et sotsiaalmaksu makstakse ka siis, kui tööandja ja töövõtja ei ole seotud töölepinguga. Esimese paragrahvi lõige 3 sätestab: üksikisikud, kes saavad tulu ettevõtlusest ning kelle eest ei maksta sotsiaalmaksu, maksavad sotsiaalmaksu Eesti Vabariigis ametlikult kehtestatud minimaalse töötasuga võrdselt või sellest suuremalt summalt. Praegu kehtiv seadus lubas sotsiaalmaksu maksta ka sümboolselt (kas või üks rubla), pannes end sellega sotsiaalkindlustuse alla. Muudatuse eesmärk seisneb selles, et sotsiaalmaksu maksmine ei muutuks fiktsiooniks.
Teise paragrahvi esimest alapunkti tuleks alustada sõnaga "Riikliku". Sellega püütakse vältida olukordi, mis võimaldavad kõrvale hiilida sotsiaalmaksu maksmisest. Sama paragrahvi kolmas alapunkt käsitleb lähetuskulude ja isikliku mootorsõiduki ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitamise korda. Paragrahvi on täiendatud 7. ja 8. alapunktiga. Seal on täpsustatud, mille puhul sotsiaalmaksu ei maksta. Kolmanda punkti § 3 täpsustus on puhtal kujul redaktsioonilist laadi.
Väga oluline on § 5 lõige 1. Selles on sätestatud: kui tööandja maksab üksikisikutele palka välisvaluutas, siis võetakse ka sotsiaalmaksu välisvaluutas. See muudatusettepanek on põhimõtteliselt võrdne kõikides teistes maksuseadustes esitatud punktidega, mis käsitlevad välisvaluutas maksu võtmist. Paragrahv 6 täpsustab puhttehnilisi üksikasju maksu sissenõudmisel.
Informeerin teid, et esimesel poolaastal laekus meil sotsiaalmaksust 465,5 miljonit rubla. Töötajatele väljamakstud palgast moodustab see 19,54%. Teatavasti peab 1991. aastal sotsiaalmaksust laekuma 580 miljonit rubla. Esimesel poolaastal laekus sellest 80%. Sotsiaalmaks järgib kindlalt praegust elukalliduse tõusu. See loob aluse, et pensionärid ja teised sotsiaalabi vajajad on pensioniga kindlustatud.
Mul on palve aktsepteerida valitsuse poolt esitatud muudatusi Eesti Vabariigi sotsiaalmaksu seaduses. Muudatusi arutati ka majanduskomisjoni tänasel istungil. Nii palju kui mina aru sain, toetas ta neid muudatusi. Aitäh!

Juhataja
Suur tänu, hr. Roose! Kas on küsimusi? Üks hetk, hr. Roose. Tundub, et Aleksandr Labassov soovib küsida.

A. Labassov
Lugupeetud ettekandja! Kolmanda peatüki § 1 lõpus on juttu eraisikutest, kes saavad tulusid. Pole arusaadav, kas jutt on minimaalpalgaga võrdsest summast või seda ületavast summast. See on esimene küsimus. Teiseks. Ettevõtlusest saadavad tulud maksustatakse tulumaksuga. See tähendab, et tegelikult tuleb ühe ja sama summa pealt kaks korda maksu maksta. Kas see on korrektne?

E. Roose
Lugupeetud hr. Labassov, mul ei ole venekeelset teksti ees. Palun vabandust! Aga siin on tahetud öelda seda, et maksu makstakse minimaalpalgast. Kui minimaalpalk on 200 rubla, siis makstakse 200 rublast. Kui te maksate maksu 500 rublalt, siis see tähendab seda, et sotsiaalabirahad on selle võrra suuremad. Rohkem võib alati maksta. See on iga maksumaksja isiklik asi. Aitäh!
Vabandage, ma ei saanud teisest küsimusest aru.

A. Labassov
Selgitan teist küsimust. Kui ettevõtlusest tulu saavad eraisikud juba maksavad tulumaksu, kas siis ei teki kahekordset maksustamist?

E. Roose
Kahekordne maksustamine ei ole välditud ka siis, kui inimene ei tegele ettevõtlusega, vaid maksab tööandjana töötajatele palka. Palk maksustatakse üksikisiku tulumaksuga. Seesama palk maksustatakse sisuliselt ka sotsiaalmaksuga. Siin on täpselt samasugune süsteem kui tööandja puhul. Kui inimene ei ole tööandja, vaid ettevõtja, maksab ta samuti üksikisiku tulumaksu ja sotsiaalmaksu. See on täielikult kooskõlas maksukorralduse seadusega.

T. Made
Austatud eesistuja, lugupeetud hr. Roose! Loodan, et te puhkasite hästi. Meil on alati olnud mure eelarvevälise sotsiaalfondi pärast. Kas ei ole aeg juba küps loobuda sellest fondist ja kõiki meie sotsiaalhoolduse, sotsiaalkindlustuse ja muid üritusi finantseerida otse eelarvest? Ja siis ka vastavalt sotsiaalmaksuga. Kas te olete rahandusministeeriumis selle asja üle mõelnud? Millised on teie teoreetilised kontseptsioonid? Millised on põhilised vastuväited, miks sotsiaalfondi ei saa eelarvega ühendada? Aitäh!

E. Roose
Lugupeetud hr. Made! Võib teha nii ja naa. Miks on loodud eraldi sotsiaalfond? Kui raha laekub otseselt sotsiaalfondi, siis on vähem kartust, et eelarve puudujäägi puhul see raha sotsiaalfondist ära võetakse ja kaetakse näiteks teedeehituse kulutusi. Sotsiaalfondil on oma põhikiri, oma nõukogu ja oma tuluallikad, see on kujunenud sotsiaalabi vajajatele rahaliseks garantiiks. Eri maades on seda erinevalt reguleeritud. Teile tuttavas Rootsi riigis, mida te kindlasti hästi tunnete, on talitatud nii nagu praegu Eestis. Ka Soomes on nii tehtud. Kui meil kunagi tekib oma raha ja olukord raharingluses stabiliseerub, võib selle mooduse otstarbekust kaaluda. Mingit muud argumenti ei ole. Aitäh!

J. Kass
Austatud ettekandja! Antud projekti esimese paragrahvi esimese lõike viimane lause on sõnastatud nõnda: "Sotsiaalmaksu makstakse ka üksikisikutele töövahekorra väliselt makstavatelt summadelt, mis on seotud eelnenud või eeldatava töövahekorraga." Mul on küsimus, mis asi on eeldatav töövahekord. Tooge üks näide.

E. Roose
See on selline olukord, kus töövahekord ei ole vormistatud lepingulisel teel. Tähendab, see on kas vormistatud töövahekorrale eelnev vahekord, näiteks inimene suunatakse enne kusagile õppima, kui ta tööle võetakse, või pärast seda, kui inimene on töölt lahkunud, siis makstakse talle pärast ametliku töövahekorra lõpetamist välja teatud summad.

L. Arro
Lugupeetud juhataja, lugupeetud ettekandja! Selles projektis on üks halb koht. Paragrahv 1 tekitas segadust juba eelmises sotsiaalmaksu seaduses. Seal on kirjutatud, et sotsiaalmaksu võetakse üksikisikutele makstavatelt summadelt ja nende kasuks tehtavatelt eraldistelt. Maksuamet tõlgendab seda teist poolt "ja nende kasuks tehtavatelt eraldistelt" mitmeti ja püüab maksu alla panna ka selliseid asju, mida üksikisikud tegelikult ei ole saanud. Näiteks veavad majandid ja KEK-id oma töölisi objektidele tööle. Kui selle eest raha ei võeta, loetakse see üksikisikule tehtud tuluks ja tahetakse maksustada. Majandid viivad oma transpordiga ka õpilasi kooli, sest bussiparkidel ei jätku busse. Väga segane on olukord sööklas. Majandi sööklates toitlustatakse oma töötajaid omahinna alusel. Maksuamet ütleb: te müüte toite odavamalt, teie lõuna ei maksa 7–8 rubla, vahe tahetakse maksustada. Kas ei peaks rahandusministeeriumi juhendis konkretiseerima, mida tähendab lause osa "ja nende kasuks tehtud eraldised".

E. Roose
Rahandusministeerium on sotsiaalmaksu võtmise juhendit pidevalt täpsustanud. Aga nagu te aru saate, on eraldiste probleem ikkagi aktuaalne, sest inimestele võib palka maksta otseselt rahas või natuuras. Aga samal ajal võtavad majandid või ettevõtted hulga kulutusi enda kanda ja neidki nimetatakse eraldisteks. Millal on eraldised isiklik tulu ja millal ei ole? Ainuke kriteerium seisneb järgmises: tulu on see, mille inimene isiklikult kätte saab. Seda me nimetame summaks, mille tööandja eraldab ja mille eest ta peab maksma sotsiaalmaksu. Põhimõtteliselt on ükskõik, kas inimesele makstakse raha kätte või tasutakse tema eest transpordi- ja sööklaarved. Mingit muud lahendust praegu ei ole. Kui transpordivahendit ja sööklat kasutavad ka teised inimesed, kes majandis ei tööta, peab majand maksustamise probleemi ise lahendama.

Juhataja
Suur tänu! Tiit Made teine küsimus.

T. Made
Austatud härra eesistuja, see on õieti esimese küsimuse jätk. Hr. Roose, mina olen teie talendi sügav austaja ja pean lugu teie vastustest, mis te annate. Kuid antud juhul oleks vaja pisut täpsustada. Teie viide Rootsile on õigustatud. Kuid selgitage, palun, kuidas on võimalik turumajanduslikus Rootsis eelarveaasta jooksul võtta ühelt ministeeriumilt temale eraldatud summa ja anda see teisele ministeeriumile. Ma tänan!

E. Roose
Hr. Made, ma tänan! Rootsi Rikstagi saadikute hella südame tõttu on see võimalik. Ma usun, et seesama fenomen võib ka Eesti Vabariigi Ülemnõukogus tekkida. Mingit muud mehhanismi ei ole. Kui ei ole hella südant, siis tuleb väga rangelt jätkata eelarve kulude realiseerimist, nagu see on sätestatud. Eelarves tehakse jooksvalt väga suuri muudatusi. Kui Rootsi riigis valitseks ainult see printsiip, et ta ei ole totalitaarne, vaid turumajanduslik riik, siis oleks see ainukene põhimõtteline garantii, et sotsiaalmaksu ei kasutata mingiks muuks otstarbeks. Aga nad on siiski kogenud, et parlamendi kaudu saab vormistada teatud kulutusi nende summade arvelt, mis on ette nähtud sotsiaalabiks. Ja nii talitame ka meie.

Juhataja
Suur tänu! Läbirääkimised algavad teisel lugemisel.

E. Parder
Lugupeetud juhataja, lugupeetud ettekandja! Mul on küsimus § 1 lõike 3 kohta, sest see puudutab talunikke. Kas kõik talunikud peavad maksma riiklikku sotsiaalkindlustuse maksu? Kas isegi siis, kui nad on juba pensionil? Seaduses on öeldud, et nad maksavad riiklikku sotsiaalkindlustuse tagamiseks sotsiaalmaksu. Kuidas siis sellega ikka on?

E. Roose
Jah, juristide formuleering on tõepoolest niisugune. Kui nad ei taha sotsiaalkindlustust tagada, siis nad sotsiaalmaksu ei maksa. Kui nad maksavad sotsiaalmaksu, siis ainult nende minimaalpalga piirides. Nad ei ole kohustatud maksma. Kui sellest paragrahvist nii aru saadakse, siis satub see talunike puhul vastuollu taluseaduse vastava paragrahviga. Ilmselt tuleb seaduse teksti redigeerida.

I. Toome
Lugupeetud juhataja, lugupeetud ettekandja! Ma palun, et te avaksite § 2 lõike 3 lõpuosa, kus on kirjutatud: "Väljamakseid lähetuskulude ja isikliku mootorsõiduki ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitamiseks Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras ja piirmäärades." Kui te nii kirjutasite, siis kindlasti mõtlesite rakendamise korra kehtestamisele ja piirmääradele. Võib-olla te kommenteeriksite, kuidas seda maksma hakatakse. Teine küsimus puudutab § 5 lõiget 1. Kas see säte on originaalne looming või olete sellise nõudmise kehtestamisel lähtunud mõne riigi praktikast? Aitäh!

E. Roose
Lugupeetud hr. Toome! Valitsus on alati kehtestanud lähetuskulude piirmäärad. See käib nii päevaraha, sõidu- kui ka ööbimisraha kohta. Valitsus on vastavalt inflatsioonile piirmäärasid pidevalt korrigeerinud. Tähendab, jutt on valitsuse kehtestatud piirmäärade aktsepteerimisest sotsiaalmaksu tasumisel. Lähetuskulude väljamaksed ei kuulu sotsiaalmaksuga maksustamisele.
Paragrahvi 5 1. lõige käsitleb sotsiaalmaksu maksmist välisvaluutas. Eesti Vabariigis kasutatakse üheaegselt mitut valuutat. See kestab veel aastaid. Tööandjad on maksnud valuutas makstud palkadelt ja töötasudelt sotsiaalmaksu, aga nad on teinud ümberarvestusi ja maksnud sotsiaalmaksu rublades. Me soovime, et tööandjad, kes maksavad oma töötajatele palka valuutas, tasuksid ka sotsiaalmaksu valuutas. Sotsiaalfond vajab meditsiiniabi kaasajastamiseks ja sotsiaalse kontakteerumise taastamiseks hädasti valuutat. Riikides, kus on normaalne raharinglus ja oma raha, niisuguseid formuleeringuid ei kasutata. Aitäh!

J. Reinson
Lugupeetud juhataja, lugupeetud ettekandja! Ma jätkan hr. Parderi küsimust ja tulen tagasi esimese paragrahvi 3. lõike juurde. Hr. Parder küsis: mis saab pensionärist talunikuga, kas ta peab maksma või ei? See tähendab seda, kas juba määratud sotsiaaltagatised kaovad, kui ta ei maksa sotsiaalmaksu?

E. Roose
Ei, senised sotsiaalfondi väljamaksed, sotsiaalabirahad, pensionid ja haigusrahad vaadatakse üle suurendamise suunas, neid ei jäeta ära. Talunik ei ole kohustatud maksma, ta võib maksta ja ta teeb seda ilmselt siis, kui see on talle kasulik tulevasi väljamakseid silmas pidades.

J. Reinson
Kas te ei peaks seda redaktsiooni siiski täpsustama, sest sõnastatud on nii: "sotsiaalkindlustuse tagamiseks"?

E. Roose
Jah, see on juba teine küsimus selle redaktsiooni kohta. Ilmselt on siin mingi redaktsiooniline täpsustus vajalik. Ma arutan seda majanduskomisjonis, peame ette valmistama uue redaktsiooni. Ma räägin sellest ka juristidega. Aitäh!

A. Mölder
Austatud spiiker, austatud ettekandja! Ma vabandan, et puudutan seda probleemi juba kolmandana. Kolmandas paragrahvis on ära jäänud pereettevõtete ja talupere liikmete maksustamise säte. Ilmselt peaks talunikke maksustama esimese paragrahvi kolmanda lõike järgi. Praegu tekib tõesti küsimus, kas nad võivad maksta või peavad maksma.

E. Roose
Hr. Mölder, koostajate redaktsiooni kohaselt nad võivad maksta. Kuid ma juba ütlesin, et ilmselt vajab see lõik sõnalist täpsustamist. Nad võivad maksta. Aitäh!

Juhataja
Suur tänu! Tundub, hr. Roose, et küsimusi rohkem ei ole. Aitäh!
Kaasettekandeks palun kõnetooli eelarve- ja majanduskomisjoni esimehe hr. Ants Veetõusme.

А. Veetõusme
Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Eelarve- ja majanduskomisjon on arutanud valitsuse esitatud seaduseelnõu sotsiaalmaksu seaduses muudatuste tegemise kohta. Ma tahaksin eelnõu kohta öelda ainult paar märkust.

Esiteks. Nagu küsimustest hr. Roosele on selgunud, jätab § 1 lõike 3 sõnastus mitu tõlgendamise võimalust ja ei ole üheselt mõistetav. Teine märkus käib § 5 lõike 1 kohta. Seal on öeldud, et sotsiaalmaksu tuleks maksta valuutas. Probleem ei ole ainult sotsiaalmaksus. Valitsus on teinud ettepaneku, et ka teisi makse hakataks maksma välisvaluutas. Eelarve- ja majanduskomisjon ei ole oma lõplikku seisukohta vastu võtnud, kas seda põhimõtet heaks kiita või mitte. Oleks väga hea, kui kõik saadikud ja teised komisjonid avaldaksid oma arvamust.
Peale selle on eelarve- ja majanduskomisjonis arutatud sotsiaalfondiga seotud probleeme. On kerkinud küsimus, kas meil üldse on vaja sotsiaalfondi, raha võiks eelarvesse kanda. Või jätta kõik nii, nagu on praegu?

Eelarve- ja majanduskomisjon on hakanud kalduma arvamusele, et sotsiaalfondi ei ole vaja. Kuid me tahame veel aru pidada ja teha koostööd sotsiaalkomisjoniga ning muidugi ka valitsuse esindajatega.

Sotsiaalmaksu seaduse muutmine on tegelikult seotud kindlustusmeditsiiniga, mida me seoses üksikisiku tulumaksu ja pensioniseadusega oleme arutanud. Eelarve- ja majanduskomisjon tahab järgmisel nädalal koos valitsuse esindajatega vaadata kogu esitatavat maksuseaduste komplekti, et saada selgust valitsuse seisukohtadest ja põhimõtetest.
Majanduskomisjoni nimel teen ettepaneku lõpetada esimene lugemine ja jätkata arutelu teisel lugemisel. Aitäh!

Juhataja
Suur tänu! Kas on küsimusi hr. Veetõusmele? Ei ole. Oleme ära kuulanud ettekande, esitanud ettekandjale küsimusi, meil on teada ka juhtiva komisjoni toetav seisukoht. Kas loeme esimese lugemise lõppenuks? Loeme lõppenuks. Esimene lugemine on lõppenud.
Vaheaeg 10 minutit.

V a h e а е g

Eesti riiklikust iseseisvusest
Juhataja
Lugupeetud Ülemnõukogu, istungjärk jätkub, asugem oma kohtadele! Kohaloleku kontroll. Kiirustagem, kolleegid, kiirustagem! Kohal on 76 rahvasaadikut, puudub 28. Lugupeetud kolleegid, Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees Arnold Rüütel esineb seadusandliku algatusega ja palub täiendada päevakorda ühe kiireloomulise küsimusega. See eelnõu on teile välja jagatud. Ma palun kõnetooli Arnold Rüütli.

А. Rüütel
Austatud Ülemnõukogu saadikud! Kui te meenutate, siis on meil korduvalt olnud juttu, et me peame mõtlema oma üleminekuperioodi lõpetamisele. Ka eile kõlasid sellealased ettepanekud, mõttevahetused sellel teemal jätkusid kitsamas ringis. Täna hommikul kogunesime grupi Ülemnõukogu saadikutega Toompeale, et selle üle veel kord mõtteid vahetada. Leppisime kokku, et valmistame ette otsuse projekti meie riiklikust iseseisvusest ja poliitilisest staatusest.
Täna toimus ka Kadriorus maavanemate, linnapeade ning maakondade ja linnade volikogude esimeeste nõupidamine, kus me samuti arutasime seda küsimust. Tulime üksmeelsele järeldusele: me peame astuma tõsise sammu, sest läbirääkimised Moskvaga on takerdunud. Nõukogude Liidu praegust poliitilist olukorda arvestades ei olegi meil teist poolt, kellega läbirääkimisi pidada. Ja sellepärast teen ma ettepaneku võtta see küsimus päevakorda ja täna õhtul arutada seda küsimust ning võimaluse korral vastu võtta asjakohane otsus. Tänan!

Juhataja
Suur tänu! Kolleegid, ma panen päevakorra täiendamise ettepaneku hääletusele.
Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et täiendada 46. istungjärgu päevakorda ühe kiireloomulise küsimusega, mis käsitleb Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse "Eesti riiklikust iseseisvusest" arutelu? Palun hääletada! Lihthäälteenamus. Selle ettepaneku poolt on 66 rahvasaadikut, vastu 7, erapooletuid on 1. Päevakorda täiendatakse.
Lugupeetud kolleegid! Ettekande otsuse eelnõu kohta teeb Marju Lauristin.

M. Lauristin
Lugupeetud Ülemnõukogu liikmed! Kui me eile võtsime siinsamas vastu otsuse olukorrast, mis on tekkinud seoses riigipöördega Nõukogude Liidus, küsisid paljud teist, kas me jäämegi ainult nende otsuste juurde, kas me ei ütle midagi ka enda kohta. Juba eile väljendus siin saalis selgesti see valmisolek, see tahe, mis võimaldas eile õhtu ja tänase päeva jooksul jõuda pingsa tööga dokumendini, mille projekt on teie ees laual ja mis kannab nimetust Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus "Eesti riiklikust iseseisvusest". Selle otsuse tegemiseni just täna viib meid olukord, mis valitseb väljaspool seda saali. See otsus ei ole kiirelt ja ülepeakaela valmistatud, vaid sellel on väga kindlad õiguslikud alused, mis ühelt poolt lähtuvad Eesti Vabariigi õiguslikust järjepidevusest, mis on kinnitatud meie oma otsusega 30. märtsist 1990. Selle aluseks on referendumi teel väljendunud Eesti elanikkonna tahe taastada Eesti Vabariigi riiklik iseseisvus. Meie tänase sammu aluseks on ka meie endi peaaegu pooleteise aasta pikkune töö, mis on kindlustanud Eesti Vabariigi riiklikku iseseisvust sel määral, et täna võime langetada otsuse selle kohta, kuhu me oleme jõudnud. Sellise otsuse langetamine on äärmiselt vastutusrikas. Täna võime järjekordselt kogeda: kui oht on tõesti suur, oleme kõik võimelised kaaluma oma samme Eesti riiklikest huvidest ja oma rahva tulevikust lähtudes. Teie ees olev otsuse projekt on läbi arutatud Ülemnõukogu juhatuses, Ülemnõukogu fraktsioonide esindajate nõupidamisel ning on heaks kiidetud eile ja täna peetud Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja Eesti Kongressi juhatuse ühisel nõupidamisel.
Vaatamata mis tahes poliitilistele sümpaatiatele või antipaatiatele, olime kohustatud käituma just nii, nagu meid on juhendanud meie enda otsused. Meie tegevuse aluseks on 1991. aasta 3. märtsi rahvahääletusel ilmnenud Eesti elanikkonna tahteavaldus taastada Eesti Vabariigi riiklik iseseisvus, 1990. aasta 16. mai Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus Eesti Vabariigi Ülemnõukogu tegevusprogrammist üleminekuperioodil Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamiseni ja valitsemise ajutisest korrast. Seal on sätestatud, et üleminekuperioodil tegutsevad Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja Eesti Kongress iseseisvate esinduskogudena, kuid Eesti riiklusega seotud põhiküsimustes peab Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vajalikuks Eesti Vabariigi de facto taastamise nimel kooskõlastatud tegevust Eesti Kongressi ja tema poolt moodustatud Eesti Komiteega. Teie ees oleva otsuse projekti 1. punktis on kirjutatud: kinnitada Eesti Vabariigi riiklikku iseseisvust ja taotleda Eesti Vabariigi diplomaatiliste suhete taastamist. Selles väljendub selgelt, et meie riikluse areng ja Eesti Vabariigi taastamine on jõudnud punktini, mil me võime taotleda oma õigusi rahvusvahelise õiguse subjektina ning pöörduda nende riikide poole, kellega Eesti Vabariigil on olnud diplomaatilised suhted, nende riikide poole, kes ei ole kunagi tunnustanud Eesti Vabariigi annekteerimist Nõukogude Liidu koosseisu. Tänane otsus on väga tõsine sõnum kõigile neile, kes lootsid, et nüüd, mil meie vastu on suunatud suurriigi võimsus, langeb Eesti riik, Eesti ühiskond ussitanud õunana. Täna me näitame kogu maailmale, et mis tahes lootused tõkestada sisemiste vastuolude kaudu meie teed iseseisvusele, ei täitu. Just täna, just praegu on see eriti tähtis, sest sellest tuleneb ka see, et mis tahes relvastatud tegevus meie riigi vastu on agressioon.
Teine punkt kõneleb sellest, kuidas me läheme edasi riigiorganite moodustamiseni, mis on üleminekuperioodi lõpetamise tingimus. Meile on teenäitajaks Euroopa, kuhu taastatav Eesti Vabariik peab sobima. Selleks on tarvilik põhiseadus, mis töötatakse välja just täna, just siin. Ja just selle põhiseaduse väljatöötamiseks ongi nüüd leitud lahendus Põhiseadusliku Assamblee moodustamise näol. See on väga oluline otsus, mis on sündinud läbirääkimiste tulemusena. Meil tuleb ületada seni Eesti ühiskonda lahutanud vastuolud, luua põhiseaduse selline projekt, mille tõesti võiks anda rahvahääletusele, referendumile ja võtta sellisena vastu ning alustada sellega ka uut ajaloolise arengu järku Eesti Vabariigis. Kahtlemata oma tänase otsusega me ei saa veel täpselt määratleda, missugune on see konkreetne delegeerimise mehhanism, missugused on need vormelid, mille alusel see koosseis tegelikult välja kujuneb. See nõuab järgnevat tööd. Me peame jätkama seda tööd siin, me peame nähtavasti oma tänasele otsusele lisama mitte ainult selle, vaid mitmeid teisi seadusandlikke akte, kuid nende vastuvõtmiseks on loodud kindel alus.
Kolmandast punktist järeldub: kui meil on uus põhiseadus, siis oleme määratlenud ka need põhiseaduslikud riigivõimuorganid, mis kuuluvad valimisele ja järelikult peab meil olema kindlus, et valimiste korraldamine on tõepoolest ühiselt otsustatud. Täna ei saa muidugi valimiste tähtaega määrata. Kuid on selge, et järgmine aasta, mis on kogu Euroopale oluline aasta, peab ka meil kujunema väga oluliseks aastaks. 1992. aastal valime sellise parlamendi, mis täie legitiimsusega asub üles ehitama meie riiklust. Kui me selle projekti täna vastu võtame, oleme astunud olulise sammu, mis viib meid üle väga paljudest meie arengut seni kammitsenud tõketest. Ma soovin selleks meelekindlust, otsustavust ja üksmeelt!

Juhataja
Üks hetk, Marju Lauristin! Tundub, et on küsimusi. Kolleegid, ma meenutan teile, et istungit ei juhatata mitte reglemendi järgi, vaid vastavalt erivolitustele. Viimase küsimuse esitab Vitali Menšikov. Ma oletan ühe kirja järgi, et kolleeg Vladimir Lebedev soovib nii küsimust esitada kui ka sõna võtta. Vladimir Lebedev on neljas pärast Heinrich Valku, kuid sõnavõttude lõpetamise küsimuse otsustame hiljem. Küsimused Marju Lauristinile.

V. Lebedev
Härra Lauristin, mul on kaks küsimust. Vabandust, proua, keel vääratas, ma olen erutunud. Preambulas on juttu NSV Liidus toimunud riigipöördest, s.t. siin kinnitatakse, et see on juba toimunud. Kas teil on tõendeid selle kohta, et see on juba sündinud tõsiasi? Teine küsimus puudutab teist punkti, kus räägitakse Eesti Vabariigi kodanike esindusorganist Eesti Kongressist. Kas see tähendab, et Ülemnõukogu peab nüüd istungitesaalist lahkuma, et siin saaks istungeid pidada Eesti Kongress? Tänan!

M. Lauristin
Hr. Lebedevi küsimused on alati väga täpsed ja sisukad. Mul on kahju, et ma esimesele küsimusele ei peagi enam vastama, sest oleme sellele vastanud oma eilse otsusega. Me vaidlesime eile väga kaua. Meil oli algul projektis niisugune märksõna nagu "riigipöörde katse". Me fikseerisime selle märksõna ja me kasutame seda ka täna. Vastates teisele küsimusele, mõistan, et hr. Lebedevi mure on arusaadav. Mul on heameel, et meie otsuseprojekt annab sellele nii selge vastuse. Siin on väga täpselt määratletud: Põhiseaduslik Assamblee moodustatakse väga piiritletud volitustega, ta tegeleb põhiseaduse teksti väljatöötamisega enne selle esitamist referendumile. See tähendab seda, et Eesti Vabariigi Ülemnõukogu, jäädes kõrgeimaks seadusandlikuks riigivõimuorganiks Eesti Vabariigis, jätkab oma tegevust. Mis puudutab Eesti Kongressi, siis on selle määratlus Eesti Vabariigi kodanikkonna esinduskoguna olnud algusest peale selge nii kongressi otsustes kui ka Ülemnõukogu vastavas otsuses. Ei ole olnud mingisuguseid taotlusi asendada Eesti Kongress Eesti Vabariigi Ülemnõukoguga.

S. Sovetnikov
Lugupeetud pr. Lauristin! Esiteks. Mina kui NSV Liiduga peetavate läbirääkimiste komisjoni liige – nagu ma aru saan, võib seda nüüd nimetada endiseks komisjoniks – olen seisukohal, et ehkki läbirääkimised polnud kerged, kulgesid need siiski edukalt ja võib rääkida edasiliikumisest. Praegu me matame juba ette maha Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu ja kui me Ülemnõukogu algatusel võtame selle otsuse vastu, siis hävitame võimaluse pidada edasisi kahepoolseid läbirääkimisi. See on öeldud märkuse korras. Selle tagajärjel võivad tekkida väga suured raskused. Teiseks on mul küsimus. Mida tähendab taotleda Eesti Vabariigi diplomaatiliste suhete taastamist? Kelle poole peame selle taotlusega pöörduma? Kas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni või eraldi iga riigi poole, kellega Eesti Vabariik kehtestab diplomaatilised suhted? Peale selle olen muidugi väga kurb, et täielikult ignoreeriti minu ettepanekut arutluse ajal juhatuse esimesel istungil. Teise punkti kohta tegin ma ettepaneku, et kui jutt on Põhiseadusliku Assamblee moodustamisest, siis tuleks sellesse assambleesse delegeerida ka linnade ja maakondade volikogude esindajaid. Neil on selleks samasugune õigus kui Eesti Kongressi esindajatel. Ka nemad on valitud demokraatlikel alustel. Mul pole mingit tagatist, et Põhiseaduslik Assamblee töötab välja sellise põhiseaduse, mis tagab venekeelsele elanikkonnale poliitilised, sotsiaalsed ja majanduslikud õigused. Tegelikult ei näe me selles otsuseprojektis mitte mingisuguseid tagatisi. Tänan!

M. Lauristin
Hr. Sovetnikovi küsimus läbirääkimiste kohta on mulle mõistetav, sest ka mina olen sama delegatsiooni liige. Ma tuletaksin hr. Sovetnikovile meelde, et kõik meie taotlused, mis puudutasid Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamist, läksid luhta. Need läksid luhta siis, kui tõepoolest eksisteeris seaduslik konstitutsiooniline partner. Praegu, mil seda partnerit enam ei ole, on selge, et seda laadi läbirääkimisi me enam pidada ei saa. Kui konstitutsiooniline kord Nõukogude Liidus taastub, olen ma kindel, et läbirääkimised taastuvad. Kuid nüüd on meie staatus muutunud. Me peame pidama läbirääkimisi poliitiliste, majanduslike, sõjanduslike ja muude probleemide üle nagu riik riigiga. Seda oleme taotlenud ja taotleme ka edaspidi.

Nüüd puudutan garantiisid. See, et Eesti Vabariigi põhiseadus kujuneb demokraatlikuks, mis garanteerib kõik inim- ja kodanikuõigused, selle garantiiks on kõigepealt meie enda tahe. Me tahame, et Eesti Vabariik oleks Euroopa demokraatlik riik.
Teiseks. Väga oluline garantii on see, et pärast põhiseaduse väljatöötamist esitatakse see rahvahääletusele. See põhimõte on sätestatud otsuseprojektis. Ei ole tähtsamat garantiid kui see, et põhiseadus tuleb vastu võtta rahvahääletusel.

Mis puudutab kohalikke omavalitsusi, siis teate väga hästi, et meie Ülemnõukogu liikmete hulgas on suur hulk kohalike omavalitsuste esindajaid, samuti Eesti Kongressi esindajaid, kes kuuluvad maakondade, linnade ja valdade volikogudesse.

Juhataja
Suur tänu! Kolleegid, ma vabandan manitsuste pärast, kuid ma juhin tähelepanu, et praegu esitatakse küsimusi. Ja küsimus koosneb küsilausest. Arvamused ja hinnangud kujunevad välja läbirääkimistel. Heldur Peterson.

H. Peterson
Lugupeetav juhataja ja ettekandja! Ma tahtsin pöörduda just kolleegide poole, et me oleme täna jõudnud tähtsa otsuseni. Me kibelesime juba eile, kuid erinevad jõud ei olnud kahjuks kompromissivalmid. Täna on tehtud terve päev suurt tööd ja ma usun, et esitatud dokument on selge. Kedagi pole tarvis veenda, me võiksime teha lühemalt ja mitte esitada nii palju küsimusi. Ka miitingut pole tarvis enam pidada, sest see toimus Vabaduse platsil. Aitäh!

Juhataja
Suur tänu! No, kus siin oli küsilause?
M. Lauristin

Härra juhataja, ma vabandan, ma jätsin vastamata härra Sovetnikovi kolmandale küsimusele selle kohta, kellega me hakkame taastama suhteid. Tõepoolest, diplomaatilisi suhteid saab taastada ainult konkreetsete riikidega ja iga riigiga eraldi.

J. Kass
Lugupeetud ettekandja! Kolmandas punktis räägitakse uuest põhiseadusest. Preambulas ja esimeses punktis on niisugused mõisted nagu "järjekestvus", "järjepidevus" ja "taastamine". Kas te olete minuga nõus, kui asendada sõna "uus" sõnaga "kaasajastatud"? Kas saavutame terves dokumendis parema sisulise kooskõla? Tähendab, kolmas punkt kõlaks nii: viia läbi Eesti Vabariigi kaasajastatud põhiseaduse järgi Eesti Vabariigi parlamendi valimised 1992. aasta jooksul. Kas siin tekib mingi juriidiline ja sisuline vahe? Tänan!

M. Lauristin
Hr. Kass! Ma arvan, et me oleme siin poolteise aastaga niivõrd küpsenud, et me enam iseendaga sõnadega ei mängi. Kui on kaasajastatud, järelikult on ka uus.

V. Kuznetsov
Lugupeetud ettekandja! Te rääkisite oma sõnavõtus Eesti rahva tahteavaldusest, aga Eesti territooriumil ei ela ainult eesti elanikkond ja see muulastest elanikkond, kes moodustab peaaegu 40 protsenti kõigist Eesti elanikest, väljendas samuti oma tahet märtsikuu referendumite ajal. Kuidas suhtuda muulastest elanikkonna tahteavaldusse? Kas see elanikkond peab nüüd ise oma saatuse eest hoolitsema, ise otsustama või pakute teie mingi muu tee? Tänan!

M. Lauristin
Hr. Kuznetsov, ma soovitan teil uuesti pöörduda teie ees oleva teksti poole. Nii eesti- kui venekeelses variandis on selgelt sõnastatud: eesti keeles "Eesti elanikkond", Eesti suure algustähega, mis tähendab Eestit kui maad, ja venekeelses variandis "население Эстонии". Mis puudutab seda, kas see tahteavaldus on piisav, siis teame väga hästi, et see on tublisti üle poole Eesti elanikkonnast, seejuures ei teinud me arvestust rahvuste järgi. Mis puutub kõigi Eesti elanike õiguste garantiisse, siis sellele ma juba vastasin. Teises punktis on öeldud, et Põhiseadusliku Assamblee moodustavad kaks kogu, kusjuures me teame, et Eesti Vabariigi Ülemnõukogu on valinud Eesti elanikkond, aga Eesti Kongressi Eesti Vabariigi kodanikkond. Selle mehhanismi kaudu, ma usun, tagame tõepoolest kõigi eestimaalaste huvide arvestamise.

V. Andrejev
Lugupeetud Marju Lauristin! Millisest põhimõttest lähtudes delegeeritakse esindajaid Põhiseaduslikku Assambleesse – kas pariteetsetel alustel või mitte? Ja kas poleks mitte loogiline anda Eesti Kongressile Assamblee assotsieerunud liikme staatus? Ja teiseks. Eesti Vabariiki ja Venemaad seob omavahel leping. Venemaa vajab praegu toetust. Kas te ei arva, et enne nii tähtsa otsuse vastuvõtmist Eesti riikliku iseseisvuse kohta oleks vaja korraldada eelkonsultatsioone Venemaa Ülemnõukoguga? Tänan!

M. Lauristin
Ma alustan viimasest küsimusest. Me usume, et Vene parlament ja Vene demokraatlikud jõud suhtuvad meie tänasesse otsusesse mõistvalt. Meenutagem: ka suhtusime mõistvalt Venemaa presidendi ühepoolsesse otsusesse kuulutada ennast kõigi Venemaa territooriumil viibivate sõjavägede ülemjuhatajaks. Ta ei konsulteerinud enne seda meiega, sest ta oli kindel, et me toetame tema otsust. Meie oleme kindlad, et tema toetab ka meie otsust. Meie lootus põhineb meievahelisele lepingule, kus on öeldud, et "kumbki pool tunnustab teineteise riiklust vormides, mis kumbki pool endale valib".

Juhataja
Suur tänu! Vabandan, te jäite vist Viktor Andrejevile võlgu.

M. Lauristin
Teine küsimus oli delegeerimisest. Meil kõigil on selle kohta väga palju küsimusi. Need küsimused esitame siis, kui hakkame arutama protseduuriga seotud probleeme.

А. Labassov
Lugupeetud härra spiiker! Lugupeetud pr. Lauristin! Ma ei hakka vaidlema selle üle, kas Nõukogude Liidus on või ei ole toimunud riigipööre. Minu arvates veel ei ole. Kas teile ei näi, et just meie tänane, minu arvates liiga kiiresti vastuvõetud otsus võib seada tõsisesse ohtu Eestis toimuvad rahumeelsed demokraatlikud protsessid. Ma lähtun sellest traagilisest olukorrast, mis praegu on Nõukogude Liidus välja kujunenud.

M. Lauristin
Ma usun, et selle protsessi kiirust loeme täna mõõtühikutes, millega tavaliselt kiirust ei mõõdeta. See mõõtühik kujutab endast soomusmasinate ja muude raskete masinate hulka meie teedel. Ja ma usun, et sama mõõtühik kehtib ka Venemaa ja kogu Nõukogude Liidu suhtes.

N. Zolin
Lugupeetud pr. Lauristin! Te ütlesite oma sõnavõtus, et see projekt ei ole koostatud ülepeakaela, vaid pika aja vältel. Minu teada koostati see dokument tänase päeva jooksul. Varem oli käibel ütlus: "Tao rauda, kuni Gorbatšov on võimul." Mul on selline tunne, et nüüd tuleb seda muuta: "Tao rauda, kuni Gorbatšovi pole." Meie süsteemis eksisteerib praegu ühtne passisüsteem, on ühised rahamärgid, sõjavägi ja piir, mida ei kontrollita. Kes nende küsimustega tegelema hakkab?

M. Lauristin
Kõigi nende küsimustega hakkame tegelema siis, kui võtame vastu kõik seadused, mis lahutavad meie riigivõimu Nõukogude Liidu riigivõimust. Me lahutame meie raharingluse ja meie majanduse, selleks et toimida iseseisva riigina kõigis suhetes Nõukogude Liidu ja teiste riikidega.

Juhataja
Suur tänu! Viimane küsimus Vitali Menšikovilt.

V. Menšikov
Pr. Lauristin! Mul on kaks küsimust. NSV Liidus toimunud riigipööre on praegu muutnud võimatuks kahepoolsed läbirääkimised. Ent kuni seal väljakujunenud ebamäärane olukord laheneb, jätkab Erakorralise Olukorra Komitee käskude andmist ja on olemas väed, kes neid käske täidavad. Ja ma pole kindel, et ei anta käsku tuua väed Tallinna. Ja kindlasti leidub vägesid, kes selle käsu täidavad. Mida me sel juhul teeme? See on esimene küsimus.

Teiseks. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu on seaduslikult valitud võimuorgan. Selle valis demokraatlikul teel kogu Eesti elanikkond täpsete seaduste ja täpse protseduuri alusel. Kodanike Komitee on nende inimeste esindusorgan, kes olid Eesti kodanikud kuni 1940. aastani. Selle komitee valimised toimusid pehmelt öeldes väga spetsiifilisel teel ja üpris ebamääraste reeglite järgi. Nüüd aga asetatakse ta ühele tasandile Ülemnõukoguga. Kas see ei ole teie arvates vaikne riigipööre?

M. Lauristin
Kõigepealt vastus küsimusele, kas meie tänane tegevus vastab ohu suurusele. See küsimus on asjakohane ja mul ei ole vaja otsida mingeid uusi vastuseid, sest Eesti puhul on ajalooline pretsedent ehk ajalooline paralleel 1918. aastast. Me teame, et väljakuulutatud Eesti Vabariik vaevles sünnivaludes just sel hetkel, kui Tallinna sisenesid võõrad väed. Eesti Vabariik sündis sellest olukorrast sõltumata. Ja ma usun, et meie tänane otsus on aluseks järgnevale arengule ja areng on niisama viljakas, nagu oli 20 aastat kuni 1940. aastani. Mis me konkreetselt teeme, see ei ole selle otsuse teema.

Teine küsimus puudutab probleemi, kas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja Eesti Kongressi roll Põhiseadusliku Assamblee kujundamisel ei ole vastuolus meie põhiseadusega. Ei ole.

Juhataja
Suur tänu, Marju Lauristin! Sellega on planeeritud küsimused esitatud.
Lugupeetud kolleegid! Mul on ettepanek avada siiski läbirääkimised, kuigi mulle on laekunud hulk ettepanekuid läbirääkimisi mitte avada. Mul on ettepanek piirduda nende soovijatega, kelle nimed on praegu kuvaril ning lisada sinna veel hr. Lebedevi nimi.

Lugupeetud kolleegid, me töötame praegu mitte reglemendi järgi, vaid erivolitustega. Reglemendi järgi oleksin pidanud pöörduma täiskogu poole palvega lõpetada läbirääkimised pärast 17. taotlejat. Niisiis kõneleb kuus rahvasaadikut. Palun kõnetooli Jaak Jõerüüdi.

J. Jõerüüt
Härra esimees, härra juhataja, head kolleegid! Ajaloo spiraalid liiguvad pidevalt ja vahetevahel õnnestub meil sattuda taas sellesse kohta, kus me asusime. Üks esimesi selles saalis vastuvõetud otsuseid oli otsus koostööst Eesti Kongressiga. Vahepeal on Eesti sise- ja välispoliitilises elus toimunud palju sündmusi. Tänases otsuseprojektis on minu arvates ajaloo spiraaliring pöördunud tagasi väga õigesse kohta. Tänase otsuse loomise valu väljendab taas üksmeele sündi Eesti ühiskonnas. See on tegelikult ainukene ja põhiline komponent, mille alusel on võimalik riiki taastada. Mul on selle protsessi praeguse käigu üle hea meel.
Ma kasutan harva fraasi "rahva tahe". Ometi tahaksin ma täna seda sõnapaari kasutada.
Asjalugu on selline, et paljud politoloogid ja filosoofid on selles otsuses ära tähendanud seadusandjate olulise toe. Mina kasutan Nobeli preemia laureaadi Hajeki formuleeringut. Tema mõte kõlab nii: "Seaduseandjatel ärgu olgu illusioone, et nemad teevad seadusi ja otsuseid. Nende ainuke kohus on seadused ja reeglid, mis on ühiskonnas sündinud või sündimas, üles kirjutada." Ma isiklikult olen täiesti veendunud, et selle projekti vastuvõtmise poolt hääletades kirjutan selle soovi otsuse keelde, mida on soovinud minu valijad. Mul on selleks täiesti kindlaid märke, ma olen selles lihtsalt veendunud. Seaduse – vabandust otsuse – tekst, mis on meie laual, on minu arvates selge, vaba deklaratiivsusest ja on tasakaalustatud. Ma teen ettepaneku see ilma parandusteta vastu võtta. Tänan!

E. Põldroos
Härra esimees, härra juhataja, kolleegid! Täna me oleme astumas sammu, ühte nendest sammudest, mille nimel meid tegelikult on siia saali valitud. On selliseid asju, mis on niivõrd olemuslikud, niivõrd enesestmõistetavad, et igasugused püüdlused seda veel sõnades tõestada ja põhjendada tunduvad lihtsalt kohatuna ja ebasobivana.

Ja selle tõttu ma võib-olla peatun ainult ühel asjaolul, mis rangelt võttes ei olegi võib-olla kõlblik ja sobilik tuua põhjendusena, mis on meeleolulist laadi, aga minu jaoks piisavalt veenev ja toetav. Ma mõtlen seda rahvahulka, kes oli täna kogunenud Vabaduse väljakule.

Viimaste aastate jooksul on mul üsna sagedasti olnud võimalik suhelda suurte rahvahulkadega. Ma olen õppinud mõistma nende meeleolu ja tahet, nägema erilist aurat, mis inimesest lähtub. Ma pean tunnistama, et täna, kui tuli juttu Eesti Vabariigi taaskehtestamisest, nägin sellist ühtset veendumust, sellist ühtset tahet, ma ütleksin sundivat ja kohustavat tahet, mis inimestes vallandus. Ma mõtlen nendele kümnetele inimestele, kes selle lühikese tee jooksul, kui ma tulin alt Vabaduse väljakult üles Toompeale, mind peatasid ja lausa pisarsilmil ütlesid: "Mehed, tehke see asi ometi kord ära!"

Lugupeetud kolleegid, see tekst on lihvitud eri fraktsioonide ja samuti sõltumatute saadikute jõupingutustega, see on kokkuleppe vili, see on kompromissi vili. Ma palun teid, ma teen teile ettepaneku, et neid vaidlusi, mis on juba toimunud ja mille tulemusena see tekst on paberile pandud, enam uuesti ei alustaks. Võtkem seda teksti kokkuleppena, austagem seda kokkulepet ja kui me vähegi suudame, ärgem esitagem, nagu juba Jaak Jõerüüt tegi ettepaneku, siia mingeid parandusettepanekuid. Võtkem ta vastu sellisena, kokkuleppena, nagu ta meile on esitatud, rääkimata sellest, et me ei tea, kas me võime endale lubada pikki arutelusid. Tänan teid!

Juhataja
Suur tänu! Üks vahetäpsustus minu poolt, mis käsitleb venekeelset tõlget. Spetsialistid pidasid nõu, nad väidavad, et esimeses punktis tuleb vene keeles kirjutada подвердить, mitte утвердить. Parandage palun see ära! Niisiis подвердить. Kõned jätkuvad. Heinrich Valk.

H. Valk
Lugupeetud esimees, lugupeetud juhatajad, lugupeetud kolleegid, kallis eesti rahvas! Kremlis riigipöördega tekkinud olukord on andnud meile võimaluse, mis on täiesti võrreldav 1918. aastal Eestis toimunuga. Võimusuhetes on tekkinud ajalõtk, mida me oleme kohustatud kiiresti täitma omapoolse algatusega. On selge, et vaba maailm ei tunnista Kremli võimuhaarajaid ning see saatuse poolt väljapakutud hetk töötab täna meie kasuks. Eesti iseseisvuse kinnitus on meiepoolne vastuhakk perestroika vastastele, vastuhakk Kremlis võimule tulnud ebaseaduslikkusele ja põhiseaduse vastasusele, mis ohustab maailmarahu ja Euroopa ühtsust ning mis annab väga soodsa tausta meie õiglasele püüdele. Me oleme siinsamas saalis kõnelnud ja veeretanud seda kuuma küsimust peost pihku, sahtlisse ja portfelli. Nüüd on viimane aeg sellisele ebamehelikule käitumisele lõpp teha ja meelde tuletada, milliste lubadustega me tulime siia poolteist aastat tagasi. Need lubadused on meil seni täitmata ja meil pole õigust täna siit Toompealt alla minna, kui me käitume argpüksidena ja jätame täitmata rahvale antud sõna. Eesti rahvas vaatab meid, kogu vaba maailm vaatab meid. Vaatame siis ka meie neile ausalt silmi. Tervitan taassündivat Eesti Vabariiki!

Juhataja
Suur tänu! Vladimir Lebedev.

V. Lebedev
Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Ma ei ole ette valmistanud troonikõnet, nagu seda tegi kolleeg Heinrich Valk. Tahan pöörduda saadikute ja Eesti rahva mõistuse poole. Tahan öelda: "Braavo, Rahvarinne!", sest rahvarindelased jõudsid järjekordselt värvi muuta, säilitasid ilmselt taas oma võimu ja valitsuse. Seda, milleni see valitsus on meid juba viinud, Eesti rahvas ilmselt teab, aga milleni ta veel viia võib, seda saame arvatavasti varsti teada. Kehtib erakorraline olukord, mis võib-olla pole veel täiel määral kehtestatud meie vabariigis. Vabariiki on sisse toodud väed. Meie praegune tegevus, selle dokumendi vastuvõtmine siin, on argument, mis võib kinnitada Riikliku Erakorralise Olukorra Komitee eksisteerimise vajadust. Seda tuleb ka arvestada. Selles dokumendis viitame 3. märtsi referendumile. Lugupeetud kolleegid, tuletan teile meelde, et oli ka 17. märtsi referendum. Tulemused on teile teada. Ja ma palun järele mõelda, mis juhtub, kui me selle dokumendi vastu võtame. Minu meelest peaks olema hoiatav näide Horvaatia, kus käib kodusõda Horvaatia vähemusrahvuse – serblaste ja enamusrahvuse vahel. See on seotud Horvaatia lahkulöömisega Jugoslaavia föderatsioonist. Ma arvan, et see peaks meile mõtlemisainet andma. Olukord Kirde-Eestis peaks teile tuttav olema, eriti pärast seda, kui me ei andnud võimalust luua Kirde-Eestis vabamajandustsooni. Ma arvan, et pärast selle dokumendi vastuvõtmist võib olukord Kirde-Eestis muutuda.

Tahaksin rääkida veel ühest asjaolust. Lugupeetud kolleegid, lugupeetud Eesti rahvas, mulle näib, et meie hulgas on poliitikuid, kes väga tahaksid istuda Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis tugitoolis, millel on silt "President"; mulle näib, et mõni inimene tahaks saada Eestimaa raudseks leediks või "rahva päästjaks". Peame olema väga arukad, tähelepanelikud ja ettevaatlikud. Ma arvan, et poolteist aastat ühist tööd on meile mõndagi õpetanud. Tahaksin vähemalt loota, et oleme õppinud kainelt mõtlema ja asju arutama ning prognoose tegema. Tahaksin seda uskuda.
Lugupeetud kolleegid, tunnetades õhkkonda saalis ja tundes, et minu sõnad ei jõua teieni, tahaksin öelda, et selles küsimuses meie fraktsioon, meie saadikurühm ei pea võimalikuks hääletamisest osa võtta. Tänan tähelepanu eest!

R. Veidemann
Austatud esimees, austatud juhataja, kallid kolleegid! Jah, täna õhtul me seisame silmitsi ajalooga. Me seisame küsimuse ees, kas lasta ennast möödakihutavast voolust kaasa vedada või tunnetada ennast selles voolus subjektina, rahva ja riigina. Tõesti, teistele võib see olla ainult möödaminev hetk, fakt kuskilt Euroopast. Mõnele siinistujale lihtsalt fakt impeeriumi ääremaalt. Kuid tuleb aru saada üht: meie jaoks on see kõik. Meie jaoks ei saagi see olla teisiti, sest ajalugu on määranud meid siia elama ja meie kohus rahvaesindusena on tagada eluvõimalus siin. Ajalugu on meile õpetanud, et omariiklus on kindlam viis seda Eestis tagada. Fakt, mille vastuvõtmisele me nüüd asume. Ma tahan rõhutada lootust, et see toimub kõrgemal mis tahes erakondlikust huvist, mis tahes kuuluvusest. See tähistab ühe tee lõppu, ent veel rohkem on teise tee valgust. Meil kõigil seisab ees pikk, pikk tee ületada üleminekuperiood iseendas, oma riigis. Nüüd oleme asunud teele. Me teeme selle otsuse hoopis teistsuguses olukorras, tõeliselt oma riigis. Jah, tõsi, olgu pealegi, et täna veel okupeeritud riigis ja sügavas ebamäärasuses ja ohtude keskel, aga siiski omaenda riigis. Ja mida suuremat, mida tähtsamat me võiksimegi veel soovida. Teen ettepaneku käesolev otsus parandusteta vastu võtta.

P. Grigorjev
Lugupeetud juhataja, lugupeetud saadikud! Mina ei esine läkitusega rahvale, aga olen nõus ühe sõnavõtjaga, kes ütles, et me võtame praegu vastu saatust määrava otsuse. Ühed jätkavad laulvast revolutsioonist tiivustatuna võidukat marssi, sammudes üle nende huvidest ja muredest, kes 17. märtsil pisut teisiti hääletasid. Lugupeetud härrad, väike osa sellest, mis täna Moskvas toimus, jääb ka meie südametunnistusele. Me kõigutasime koos meie perestroika algataja jalgealust ja lõpuks kukutasime ta. Kes on selles saalis meie vabariigi sõltumatuse ja suveräänsuse vastu? Võib-olla mõni üksikisik on selle vastu, aga minu valijad ja mina isiklikult esitan endale küsimuse, milline on minu ja minu valijate koht taasloodavas vabariigis. Kas saab siis rajada ühiskonda, tallates jalge alla seaduslikult valitud omavalitsusorganite seaduslikke õigusi ja anda võim komiteedele, kelle hinnang sündmustele on hästi teada meie regioonides. Pinev olukord kogu vabariigis, eriti Kirde-Eestis, lubab oletada selle sammu tagajärgi. Me võime veel kord deklareerida oma unistust, aga stabiilsust me ühiskonnas ei saavuta. Ma kutsun üles hästi läbi mõtlema meie aktsioone sellises pinevas olukorras. Et pole põhiseadust, mis tagab inimese demokraatlikud õigused ja kõigi sellel maal elavate inimeste võrdsuse, ei tõuse minul isiklikult käsi praegu rohelisele nupule. Tänan tähelepanu eest!

Juhataja
Suur tänu! Lugupeetud kolleegid! Läbirääkimised on lõppenud. Võimalik, et tehakse protseduurilisi ettepanekuid.

Tõsi, mul on neid laekunud ka kirjalikult päris palju. Sergei Petinov, kas protseduuri kohta? Sergei Petinov.

S. Petinov
Lugupeetud spiiker! Olen sunnitud pöörduma teie poole seoses sellega, mis meie tablool toimub. Tahan juhtida teie tähelepanu sellele, et ma panin oma nime sõnavõtuks kirja kohe pärast Pavel Grigorjevit. See tähendab, et minu nimi oli tablool kuues. Tõsi, seda ei olnud näha, aga ma vajutasin kohe pärast Pavel Grigorjevit nupule ja nägin, mis oli paremal ülemises nurgas. Pärast seda võeti minu nimi millegipärast tabloolt maha ja te piirasite sõnavõtjate arvu kuuega. Tahaksin teada põhjust, miks nii tehti, ja palun siiski sõna, nagu oli kokku lepitud. Tänan!

Juhataja
Kolleegid, kuvaril oli viis nime. Ja Lebedev oli kuues. Tema esitas oma taotluse kirjalikult.

S. Petinov
Seoses sellega olen sunnitud märkima, et sõnavõttude ajal olen kõigi saadikutega võrdne, seepärast on mul võrdne õigus sõna võtta. Tahan juhtida tähelepanu sellele, et minult on juba mitu korda võetud võimalus sõna võtta. Eile ei lastud mul isegi küsimust esitada, täna ei antud mulle sõna. Olen sunnitud esitama ametliku protesti. Tänan!

Juhataja
Pean ütlema, et küsimuse arutelu blokeerimine ei andnud eile tulemusi ja ei anna ka täna. Ja sellega on see teema ammendatud. See käib ka Kuznetsovi kohta. Tõlget ei ole? Selgitan kohe. Palun kontrollida, kuidas on lood tõlkega! Tõlge on olemas. Oleme otsustanud, läbirääkimised on lõppenud. Küsimus Valeri Koisilt, mis võib protseduuri puudutada. Uno Ugandi, kas teie küsimus käib protseduuri kohta? Palun!

U. Ugandi
Lugupeetud juhataja, lugupeetud kolleegid! Meie arutelu hakkab jõudma lõppfaasi. Teen ettepaneku korraldada otsuse "Eesti riiklikust iseseisvusest" vastuvõtmiseks nimeline hääletus.

Juhataja
Kolleegid, minule on saabunud juba viis ettepanekut nimelise hääletamise kohta. Esimene ettepanek tuli Arnold Rüütlilt. Ma pole veel saanud kõiki ettepanekuid tutvustada. Kas Klavdia Sergijl on protseduuriküsimus? Palun.

K. Sergij
Lugupeetud juhataja, lugupeetud Ülemnõukogu esimees, lugupeetud rahvasaadikud! Ma räägin hääletamise motiividest. Mõistes, kui teravaks on muutunud olukord meie maal ja Eesti Vabariigis, ning kandes vastutust oma valijate ees, on saadikurühma "Virumaa", "Koostöö" ja "Võrdsete õiguste eest" ning "Kommunistlikku fraktsiooni" kuuluvad rahvasaadikud seisukohal, et neil pole võimalik võtta osa hääletamisest Eesti riikliku iseseisvuse küsimuses, sest meil endil pole vastavaid tagatisi ja me ei saa ka meie valijatele tagada rahu ja heaolu sõltumatus Eestis. Tänan!

Juhataja
Lugupeetud kolleeg Klavdia Sergij! Motiivide kohta oleks pidanud võtma sõna siis, kui olid läbirääkimised. Nii. Nüüd on asjaolud selgitatud ja ma palun lõppsõnaks kõnetooli Marju Lauristini.

M. Lauristin
Lugupeetud Ülemnõukogu liikmed! Ma avaldan oma suurt kahetsust selle otsustuse suhtes, mida praegu väljendas Klavdia Sergij.
Me oleme poolteist aastat teinud palju tööd, mis näitab, et me võime leida lahendusi, mis garanteerivad just nimelt neid huve, millest te räägite. Ainus asi, mis neid huve ei garanteeri, on see, kui te ei osale meie ühises töös. Olen kindel, et me läheme siiski rahumeelselt edasi, et kõik, mis me koos oleme saavutanud, ei ole tühine. Teen mõned konkreetsed ettepanekud.
Kõigepealt veel üks parandus venekeelses tõlkes. Esimeses punktis tuleb sõna ходaтайствовать asendada sõnaga добиваться. See on täpne vaste eestikeelsele sõnale "taotlema".
Härrad Koit Raud ja Kalju Koha tegid parandusettepaneku. Et nad ei nõua hääletamist, jääb tekst muutmata. Seepärast ei ole vaja arutelu uuesti alustada.

Hr. Sovetnikov palub panna hääletusele parandusettepaneku lisada pärast sõnu "Eesti Kongress" veel "linna- ja maakondade volikogud". Ma juba vastasin sellele ettepanekule oma ettekandes. Kui hr. Sovetnikov nõuab, siis peame muidugi hääletama. Kas hr. Sovetnikov nõuab hääletamist?

Juhataja
Üks hetk, üks hetk, kolleegid! Üks asi on osaleda otsuse vastuvõtmisel, teine asi osaleda parandusettepaneku hääletamisel. Sergei Sovetnikov, kas osalete parandusettepaneku hääletamisel? Ma panen parandusettepaneku hääletusele.

M. Lauristin
Kui ettepanekuid ei ole, siis lubage mul minna oma kohale hääletama.

Juhataja
Suur tänu! Sergei Sovetnikov võtab parandusettepaneku tagasi.
Lugupeetud kolleegid! Mulle on laekunud hulk ettepanekuid võtta see otsus vastu nimelisel hääletusel. Kõige esimese ettepaneku tegi hr. Rüütel. Seda ettepanekut on toetanud rahvasaadikud Põld, Kallas, Kass, Priks, Made. Selleks, et otsus läheks nimelisele hääletamisele on vaja kolmandiku kohalolevate rahvasaadikute toetust. Kohaloleku kontroll. Hr. Rüütel, palun registreeruda! Kohal on 69 rahvasaadikut, puudub 35.

Kolleegid, meil on vaja vähemalt 23 rahvasaadiku toetust, et viia läbi nimeline hääletamine. Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et võtta otsus vastu nimelisel hääletamisel? Palun hääletada! Selle ettepaneku poolt on 65 rahvasaadikut, vastu ei ole keegi, 4 on erapooletud. Hääletamine on nimeline. Panen otsuse eelnõu tervikuna hääletusele.

Lugupeetud Ülemnõukogu, kes on selle poolt, et võtta vastu Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus "Eesti riiklikust iseseisvusest"? Palun hääletada! Vaja on 53 häält. Selle ettepaneku poolt on 69 rahvasaadikut, vastu ja erapooletuid saadikuid ei ole. Otsus on vastu võetud. (Aplaus.)
Suur tänu, kolleegid! Teen ettepaneku alustada homset plenaaristungit kell 14.00.
Teadaanne. Saadikuid ootab lossi ees kolm mikrobussi. Nendega viiakse teid koju. Ma õnnitlen kõiki! Tänaseks head nägemist!