Ametlikult on Zarenkov Maardu rahvamaja direktor. Kaitsepolitsei aastaraamatutes jookseb tema nimi läbi aga seoses Venemaa kaasmaalaste poliitikaga.

Näiteks kapo 2011. aasta aastaraamatus kirjutati, et üheks mõjukamaks Venemaa huve välispoliitilisel areenil kaitsvaks GONGO­ks ehk riigivõimu juhitavaks valitsusväliseks ühenduseks on viimastel aastatel tõusnud ühendus, mis nimetab end rahvusvaheliseks õiguskaitseliikumi­seks Natsismita Maailm.

Natsismita Maailma asutamisfoorumil 22. juunil 2010 Kiievis valiti Eestist ühenduse presiidiumisse just Zarenkov ning nõu­kogu liikmeteks tema mõttekaaslased Dmitri Linter ja Maksim Reva. Zarenkov juhib ka Eestis registreeritud MTÜd Natsivaba Eesti.

Kultuuritöötaja kohta elab Zarenkov Harku järve lähedal üsna uhkes majas. Kaitsepolitsei 2010. aasta aastaraamatus on kirjeldatud, kuidas Zarenkovi ja tema mõttekaaslaste jaoks on antifašism kasulik tegevus, sest Venemaalt tulevast rahast on lubatud osa ka endale jätta.

Kaitsepolitsei kirjutas, et kohalikud vene aktivistid kritiseerisid teravalt üht Vene saatkonna diplomaati, kes tundis huvi, kui mõistlik on raha andmine ajakirja Baltiiskij Mir ja festivali Vivat Rossija rahastuseks ning kas poleks eesmärgipärasem selle rahaga reaalselt toetada siinseid sõjaveterane ja vene kultuurikollektiive.

"Tegemist on ilmeka näitega, kuidas Venemaa kaasmaalaspoliitikaga seotud isikute ja huvirühmade majandushuvid mõjutavad Venemaa välispoliitikat naaberriikide suhtes. Kaasmaalaspoliitika ei tähenda selle teostajaile mitte niivõrd üllaste eesmärkide elluviimist, kuivõrd võimalust selle elluviimisest majanduslikku kasu lõigata," kirjutas kapo.

Natsismita Maailma vastu hakkasid Zarenkov ja tema mõttekaaslased huvi tundma pärast kaotust Venemaa kaasmaalaste konverentsil. "Omavahel tõdeti avameelselt, et Natsismita Maailma näol tegemist on kaasmaalaste rahastamisest veelgi suurema kullaauguga," kirjutas kapo.

Zarenkov on üsna aktiivselt osalenud ka kohalikus vene poliitikas. Ta kandideeris Maardus neljadel valimistel pikka aega Maardu linnapea olnud Georgi Bõstrovi nimekirjas, aga ei olnud kunagi kuigi edukas ega osutunud linnavolikokku valituks.

Üleriigilises poliitikas osales ta Eestimaa Ühendatud Rahvapartei nimekirjas, mis aastal 2006 muutis oma nime Konstitutsioonierakonnaks. Samal aastal sai Zarenkov selle partei juhiks ning see erakond ilmus kohe ka kaitsepolitsei aastaraamatusse.

"Tegemist on omapärase kooslusega, mis pürib esindama kogu Eesti venekeelset elanikkonda, kuid mille peamisteks rahalisteks ja ideoloogilisteks toetajateks on Vene Föderatsiooni Tallinna suursaatkonna diplomaadid, erinevad Moskva linnavalitsuse ametkonnad, Venemaa meedia ja
erinevad Vene eriteenistuste kontaktisikud. Konstitutsioonierakonnale kui kunstlikule moodustisele viitab kasvõi asjaolu, et Venemaa meedias suure organisatsioonina näidatud erakonnal on raskusi isegi oma liikmete miitingutele meelitamisega, mistõttu kantakse enda arvele teiste ühiskondlike liikumiste meeleavaldusi. Sisuliselt on Konstitutsioonierakond välisriigist juhitav uus õõnestusprojekt, mille
rahastamiseks tuleb raha nii Vene riigilt kui ka ärimeestelt,"
kirjutas kapo.

Konstitutsioonierakonnaga seotud isikud, kelle nimesid kapo 2006. aastal ei maininud, said Venemaa saatkonnalt ja ühelt ärimehelt enda MTÜle Ajalooühing Monument suuri toetusi sõjahaudade korrastamiseks. Tegeliku korrastamistöö tellis sama MTÜ teistelt mittetulundusühingutelt sadu kordi väiksema hinnaga, kui ise sai.

"Lõviosa rahadest kasutavad Konstitutsioonierakonnaga seotud isikud ära
isiklikul otstarbel – peamiselt sõiduautode ja kinnisvara soetamiseks,"
nentis kapo.

Riigikogu valimistel 2007. aastal Konstitutsioonierakonnal siiski hästi ei läinud, Zarenkov ise sai 448 häält (varasematel riigikogu valimistel sai ta vastavalt 10 ja 13 häält, 2011 ta ei kandideerinud). Pärast 2007. aasta riigikogu valimisi lahkus Zarenkov Konstitutsioonierakonna juhi kohalt.