Kiviõlist pärit Kreisman on suurema osa oma elust seal ka elanud.

Nelja lapse ema valiti 2002. aasta lõpus Kiviõli volikogu esimeheks. Volikokku oli toona erakonnatu Kreisman pääsenud Keskerakonna nimekirjas. Volikogu esimehe ametikohale asudes oli ta töötanud kümme aastat Kiviõli Kaubahoovis raamatupidajana ning jätkas ses ametis ka volikogu esimehena.

Aasta hiljem, 2003. aasta lõpus, taandati Kreisman koos abilinnapea Inno Nauriga ametist. Umbusalduse algatanud volikogu liikmete kinnitusel oli põhjuseks usalduse kaotamine. Kreismani sõnul oli tagandamine aga põhjendamatu ning seetõttu plaanis naine otsuse kohtusse viia.

2004. aasta jaanuaris astus Kreisman Isamaa ja Res Publica Liidu liikmeks.

2009. aasta juunis, neli kuud enne kohalike omavalitsuste valimisi, valiti Kreisman Kiviõli linnapeaks. Tema peamiseks ülesandeks sai linna soojamajandusega tegeleda, kuivõrd ses valdkonnas kerkinud probleemide tõttu avaldati umbusaldust eelmisele linnapeale Dmitri Dmitrijevile.

Kiviõli linnapea Dmitrijev kinnitas aga Delfile, et 2009. aastal tehti umbusaldus kogu linnavalitsuse koosseisule ning seda poliitilistel põhjustel.

Nüüd kohast loobunud Lotman sai riigikogu liikmeks pärast seda, kui Tõnis Lukas parlamendist Eesti Rahva Muuseumi juhtimiseks lahkus. Tartu linnavolikogu juhtiv Mihhail Lotman aga otsustas saadikukohast loobuda ning seega sai võimaluse saadikuks asuda Kiviõli volikokku kuulunud Kaja Kreisman.

Lukas pääses riigikokku ringkonnamandaadiga, kogudes mullu kevadel toimunud valimistel Tartus 4807 häält. Lotman pälvis Tartus 760 ja Kreisman Ida-Virumaal 506 valija toetuse.