„Ega Eestis kedagi huvipakkuvat ju Venemaale pole. See vahetus peab olema komplekssem. Äkki näiteks Viktor Buti (relvaäri eest USA-s 25 aastaks vangi mõistetud Venemaa kodanik – K.P.) vastu koguni,” rääkis Felgenhauer tänases Päevalehes ajakirjanik Krister Parisele.

Viktor But on ametlike andmete kohaselt 1967. aastal Tadžikistani NSV-s Dušanbe linnas sündinud Venemaa ärimees. Erinevate Lääne ja Venemaa meediaväljaannete kohaselt hakkas But juba noores eas silma oma keelteandega. Väidetavalt oskas But juba näiteks 12-aastaselt rääkida esperanto keelt ning täiskasvanuna arvati teda valdavalt soravalt vähemalt kuut keelt, sealhulgas ka pärsia oma. But ongi lõpetanud võõrkeelte militaarkooli ning teeninud Nõukogude armees tõlgina.

KGB-st relvakauplejaks

Pärast armeed seostati Buti Vene eriteenistuste GRU ja KGB tegevusega, kuid pärast Nõukogude Liidu lagunemist alustas ta Aafrikas oma äritegevusega.

Butile kuulus mitu lennundusettevõtet, mis tegelesid kaubavedudega Aafrikas ja Lähis-Idas. Sellest väidetavalt saigi alguse mehe ulatuslik relvaäri, mille raames varustas ta 1990ndate aastate lõpul ja 2000ndate aastate alguses Aafrika ja Lähis-Ida riike suurte relvalaadungitega. Näiteks peetakse teda üheks suureks 90-ndate lõpus toimunud Aafrika riikide kodusõja relvade varustajaks.

But vahistati 2008. aastal Tais ja ta anti 2010. aasta novembris välja Ameerika Ühendriikidele. Toona esinesid USA eriagendid Kolumbia relvolutsiooniliste relvajõudude ehk FARCi esindajatena ning But oli valmis müüma neile õhutõrjerakette ja muud relvastust, mida oleks saanud kasutada Kolumbia narkosõdades osalenud Ameerika eriüksuste vastu.

5. aprillil 2012 tunnistas USA kohus Viktor Buti süüdi relvade müümises terroristidele ameeriklaste tapmiseks ja mõistis ta 25 aastaks vangi. New Yorgi föderaalkohus oleks muide toona mehele Ühendriikide seaduste kohaselt võinud määrata isegi kolm eluaegset vanglakaristust, kuid otsustas mehe saata vangi 25 aastaks ja nõuda temalt välja 15 miljonit dollarit, mis on summa, mille eest But kolumbialastele relvi müüa kavatses.

Vene võimude kriitika

Vene võimud reageerisid toona Buti vangimõistmisele ägeda kriitikaga. Moskva sõnul oli tegemist alusetu ja eelarvamustel põhineva otsusega, mis võib oluliselt pingestada Venemaa ja USA suhteid. Vene välisministeerium lubas võtta tarvitusele kõik vajalikud meetmed, et But Venemaale tagasi tuua.

Vene riigiduuma välissuhete komitee esimees Aleksei Puškov tegi aga president Barack Obamale üleskutse, et ta Butile viivitamatult armu annaks.

Augustis 2012 alustas Venemaa justiitsministeerium Buti väljanõudmise protseduuri.

10. novembril 2012. teatas USA justiitsministeerium, et keeldub Buti Venemaale välja andmast. Buti advokaat Albert Dayan ütles toona meediale, et USA võimud põhjendasid äraütlemist Buti poolt sooritatud kuritegude tõsidusega. Dayan lisas, et uue taotluse Buti väljaandmiseks võib Venemaa esitada pärast seda, kui But on talle mõistetud 25 aastast ära kandnud kaks või pärast seda, kui "toimuvad muud muutused".

Justiitsministeerium juhtis tähelepanu sellele, et But ei tunnista jätkuvalt oma süüd ning esitab kohtuotsuse peale apellatsioone, mis teeb tema väljasaatmise võimatuks.

Muide, But on andnud inspiratsiooni raamatuks "Surmakaupmees" ("Merchant of Death") ja Hollywoodi filmiks "Sõjajumal" ("Lord of War") Nicolas Cage'iga peaosas.