Kes on Eesti-Saksa lendudele pommiähvarduse tegemises kahtlustatav Vladislav Pälling?
Möödunud aasta 25. juulil helistas Tallinna lennujaama ning kaitsepolitseisse end Daeshi liikmeks nimetanud mees, kes teatas kavatsusest õhkida nädala jooksul Tallinnast Saksamaale suunduv lennuk.
Käesoleva aasta 2. veebruaril pidasid kaitsepolitseinikud kinni 33-aastase Eesti kodaniku, keda kahtlustatakse Tallinna lennujaamale möödunud aasta 25. juulil pommiähvarduse tegemises.
Nüüdseks on selgunud, et 33-aastane Eesti kodanik, keda kahtlustatakse möödunudaastase pommiähvarduse tegemises Tallinna lennujaamale, on Vladislav Pälling.
Samal ajal kui kaitsepolitsei nägi poole aasta vältel vaeva ja kulutas suurel hulgal töötunde ning raha, et tuvastada pommiähvarduse tegijat, osales Pälling aktiivselt ühiskonnaelus – nimelt on tema plaanitava erakonna, Eestimaa Rahvaste Partei üks aktivistidest.
Eesti Rahvaste Partei peab vajalikuks naasta riigi ülesehitamise aluspõhimõtete juurde, mis sätestati 1918. aastal „Kõigi Eestimaa rahvaste manifestis”. Loodava erakonna manifestis nimetatakse end uut tüüpi erakonnaks. Juhtmõte on, et kõigil, kes elavad seaduslikult sellel maal, on rahvusest olenemata võrdsed kodanikuõigused. Eriti on rõhutatud õigust valida ja olla valitud.
Pälling ütles jaanuari alguses Vene Delfile, et neid, kes toetavad ERP vaateid ja oleksid valmis selle liikmeks hakkama, on juba üle 200. Ta avaldas loodust, et erakond luuakse, ja märkis, et see on Eesti Vabariigi huvides. „Poliitiline spekter on praegu väga tugevalt parempoolne, aga see ei soodusta kahjuks poliitilist tasakaalu, mis tagab Eesti riigi stabiilsuse ja eduka arengu,” märkis ta.
Pälling on juba aastaid poliitikas kaasa löönud. Ta kuulus 2005.-2008. aastani Konstitutsioonierakonda (endise nimega Eestimaa Ühendatud Rahvapartei), mis ühines 2008. aastal Eesti Vasakparteiga Eestimaa Ühendatud Vasakparteiks. Pärast Konstitutsioonierakonda astumist kandideeris Pälling ka 2005. aasta kohalikel valimistel Tallinnas valimisliidu nimekirjas ning kogus 7 häält.
2007. aasta juunis, paar kuud pärast sama aasta aprillis toimunud Pronksiöid kirjutas Pälling Delfis, et Venemaa on omapärane riik, millega on raske koostööd teha, kuid keda me provotseerima ei peaks.
„Jah, Venemaa on väga omapärane riik, millega on raske koostööd teha. Aga paraku on ta meie naaber, kes võib olla nii sõber, partner kui ka vaenlane. Ta on nagu tuumareaktor, millest võib olla kasu, kuid mis võib saada õnnetuse allikaks. Väga palju sõltub meist endist. Eesti peab küll olema kaitsvate ühenduste liige, aga see ei tähenda, et ei peaks Venemaaga koostööd tegema. Parem, kui meie idanaaber oleks sõber, mitte vaenlane,“ leidis Pälling.
Pälling on aastate jooksul enda sõnul kirjutanud nii Venemaa presidendile Vladimir Putinile kui ka Ameerika Ühendriikide presidendile Donald Trumpile. Peale selle võib Youtube’ist leida Pällingu 2015. aastal valminud videopöördumise president Barack Obamale ja seda nii eesti, inglise kui ka vene keeles. Eesti- ja venekeelset postitust on vaadatud umbes 400 korda, ingliskeelset aga alla 150 korra. Pöördumises esineb Pälling eesti kodanikuna ja räägib Venemaa-NATO vastuseisust, külma sõja kordumise ohust ja sellest, et ta ei soovi näha Tallinnat varemeis.
Homme astub mees Lennujaamale pommiähvarduse tegemises süüdistatuna kohtu ette.
