Jürimäe üks Kehtna põhikooliaegne koolikaaslane märkis, et säärane uudis Jürimäe kohta tuleb üllatusena. "Koolis ei viidanud küll miski sellele, et võiks nii käituda," märkis ta. Jürimäed kirjeldas koolikaaslane tagasihoidliku ja igati normaalsena. Sama tõi välja teine koolikaaslane.

"Nii palju, kui ma mäletan, oli tegemist vaikse ja tagasihoidliku poisiga, kes millegi poolest silma ei jäänud," sõnas ta. Koolikaaslane lisas, et ehk polnud Jürimäel küll kõige terasem, aga sai kõigega koolis hakkama ning probleeme tal polnud.

Ta märkis, et kuigi sellest, millal nad Raivoga ühes klassis õppisid on üle kümne aasta möödas, siis tundis ta klassivenna kohe pildilt ära. "Kui ma uudistes tema pilti nägin, siis see võttis ikka üdini seest läbi hetkeks. Tundes ja mäletades teda kunagisest asjast, on see paras pauk," nentis ta.

Pärast Kehtna kooli läks Jürimäe Rapla täiskasvanute gümnaasiumisse, mille ta 2009. aastal lõpetas, sealt edasi viis tee mereväe ajateenistusse ja sisekaitseakadeemiasse. Mereväe teabeohvitser Karl Alfred Baumeister kinnitas, et Jürimäe oli 2013. aastal mereväes ajateenistuses, kus ta spetsialiseerus autojuhi erialale. "Teenistuses probleeme ei olnud," märkis Baumeister. Üks tollane koolikaaslane tõdes sarnaselt põhikooliaegsetele kaaslastele, et midagi Jürimäest väga meeles ei ole. Ainsana meenus Jürimäe ülbe iseloom.

Jürimäed paistis julgeolek huvitavat, kuna läks ka sisekaitseakadeemiasse õppima. Seda kooli ta ei lõpetanud, vaid lõpueksamid jäid sooritamata. Jürimäe tegi ka relvaloa, milleks tuleb läbida psühholoogiline test. Selle sooritas Jürimäe edukalt. Lisaks töötas Jürimäe mõnda aega vangivalvurina.

Einar Avastu juures töötades läksid asjad aga hapuks. Jürimäe oli veoautojuht kaugematel marsruutidel. Kuigi seal pidas Jürimäe vastu alla aasta, jäi ta enda ülemusele meelde.

"Ta käitus kummaliselt, tema kõnepruuk oli vägivaldne," rääkis Avastu. Peale selle ei saanud Jürimäe läbi oma kolleegidega ning ähvardas neid vägivalla või suisa tapmisega. Viinaviga Avastu hinnangul Jürimäel küljes polnud. Töösuhe lõppes, kui Jürimäe enam ühel päeval ametipostile kohale ei ilmunud.

Õhtuleht kirjutas, et Jürimäe soovis mitmel korral politseinikuks saada, kuid ei läbinud taustakontrolli. Väidetavalt kehtis Jürimäel vaid "tema õigus", seetõttu sai ta sisekaitseakadeemias ka hüüdnime Väike Napoleon. Jürimäe soovis saada patrullpolitseinikuks, kuid mehe kompromissitu iseloom mattis selle unistuse kiirelt.

Politsei andmete kohaselt Jürimäe neid taksojuhte ei tundnud, keda ta tulistas. Üks staažikas taksojuht mainis, et ka taksojuhtidele tuli see üllatusena. "Eks ikka on teatud hõõrumine äpitaksojuhtide ja ametlike taksojuhtide vahel," selgitas ligi 20 aastat taksonduses töötanud mees. "Jürimäe töötas aga vist ju plafoonitakso heaks, samamoodi on need mehed, keda ta tulistas, ametlikud taksojuhid," arutles taksojuht. Ta märkis, et kui väiksed konfliktid on tulnud ette ametlike ja rakenduste abil vajalike paberiteta sõitvate taksojuhtide vahel, siis säärane arveteklaarimine on igal juhul arusaamatu.