Vaimset vägivalda on korduvalt kogenud 72 protsenti sellist kooselu elavatest naistest ja 50 protsenti meestest, kergemat füüsilist vägivalda on kogenud 71 protsenti mehi ja 37 protsenti naisi, kirjutas Õhtuleht.

„Tulemus on kurb — aasta jooksul koges korduvat vaimset vägivalda 30 600 paarisuhtes elavat inimest ehk terve Põlva maakonna jagu, raskemat füüsilist vägivalda koges 14 400 naist ja 6000 meest,“ rääkis statistikaameti teadur Merle Paats.

Paljud perevägivalla põhjused on mõlema partneri puhul sarnased: alkoholi- ja narkoprobleemid, pikaajaline töötus — nii selgus ühest 2005. aastal Lääne-Eesti politseiprefektuuris koostatud analüüsist, et oluline vägivalla riskitegur oli alkohol, seejuures tunnistas vägivalda kogenud naistest ligi viiendik, et nad olid ise viimase vägivallajuhtumi ajal alkoholi tarvitanud.

„Paljudest olukordadest ilmneb, et füüsilisele sekkumisele eelnes pikk periood vaimset ja verbaalset peksu, seda just pealtnäha nõrgema osapoole poolt. Arvamust, et naine on „nõrgem pool“ kinnitab ka asjaolu, et naiste turvakodusid on peaaegu igas Eesti nurgas. Kas mõni neist ka mehi aitab?“ küsib ühenduse Isade Eest juhatuse liige Kaido Kallikorm: „Paljud mehed ei oska ega söanda koduse vägivalla vastu abi otsida.“

„Avasime kuu aega tagasi Tallinna naiste kriisikodus nõustamiskeskuse Ava Silmad, kus pakume tasuta nõustamist ka perevägivalla all kannatavatele meestele, kuid seni pole ükski mees meie poole pöördunud,“ tunnistab kriisikodu juhataja Inga Mikiver — ka kogu kriisikodu tegutsemise aja jooksul on tema sõnul olnud vaid üksikuid juhuseid, kus mehed on kriisikodust abikaasa (valdavalt vaimse) terrori vastu abi otsinud.