Kert: Simm tegutses juba 1990. aastate lõpus
Sellel osales teiste hulgas ka toonane Eesti kaitseväe juhataja Johannes Kert, kes sai just seal aimu, et toonane kaitseministeeriumi üldosakonna riigisaladuse tagamise talituse juhataja Herman Simm on seotud kahtlaste afääridega.
Kerdi väitel toimus eelnimetatud kursuse käigus ka üks vahejuhtum, mida võib seostada Herman Simmi nüüdseks paljastunud spiooni rolliga. Nimelt hilines kursuse algus kokkulepitust mõni nädal. Soome sõjaväelaste puhul on hilinemine ilma etteteatamiseta aga vägagi tavatu.
“Kursuse lõpus sain sellele selgituse. Nimelt oli Soome lekitatud kuulujutt minu kui toonase Eesti kaitseväe juhataja ebausaldusväärsusest seoses sellega, justkui ameeriklased oleksid otsustanud mind mitte võtta USA vastavasse varem kokku lepitud koolitusele,” räägib Kert intervjuus Päevalehele.
“Tegelikult lükkas tookord aga USA-ga kokku lepitud koolituse edasi toonane Eesti riigikaitse kõrgem juht president Lennart Meri. Soome vastutaval ametkonnal kulus teatud aeg saadud informatsiooni kontrollimiseks ja kui asjaolud said selgeks, võis erikursus alata,” jätkab endine kaitseväe juhataja. “Selgus, et Eesti kaitseväe juhatajat diskrediteeriva informatsiooni levitaja Soomes oli just Herman Simm.”
Kert oli tookord alguses üllatunud, kuid järele mõeldes arvas, et tegu oli Simmi “halbade sõpradega”. “Oli ju Simmi sõprade hulgas ka aastatel 1997–1998 tookordses Sõnumilehes halvustava nime all „Mängusõda” ilmunud järjejutu autor.”
Kert ei pea silmas mitte ainult Kerti kritiseerinud artikli autorit Jüri Kadakut. “Sellesama „Mängusõja” Sõnumilehe poolt ümmarguseks redigeerimata koopiaid levitati kaitseliidus ja kaitseväes. Minule tutvustas seda kõigepealt üks välismaalane,” räägib Kert. “Ka seda juhtumit käsitlesin kui katset diskrediteerida kaitseväe juhtkonda nii alluvate silmis kui ka rahvusvaheliselt. Pidasin seda siiski pigem isiklikuks arveteõiendamiseks. Otsustasin tookord au taastamiseks pöörduda kohtusse. Tegin seda eelkõige eesmärgiga näidata avalikkusele ja ka meie ajakirjandust jälgivatele välissaatkondadele, et olen puhas ja julgen ja tahan ennast avalikkuse ees avalikult kohtus kaitsta.”
Enda sõnul teavitas Kert juhtunust ka riigikaitse kõrgemat juhti ja seejärel pöördus tookordse olemasoleva informatsiooniga sõjaväeluure poole ja nõudis, et asja selgitataks.
“Jah, muidugi nad asusid tegevusse, kuid see ei ole asi, mida saab niisama lihtsalt käsitleda, vastab Kert Päevalehe täpsustavale küsimusele. “Nagu viimase aja sündmused näitavad, ei tule säärased asjad välja üleöö ja iseenesest. Pealegi algas kuu aja pärast minu õpe USA-s ja kui sealt aasta hiljem naasin, tagandati mind kohe kaitseväe juhataja ametist. Selletõttu ei saanud ma edaspidi sõjaväeluuret kontrollida.”
Kerdi hinnangul ei olnud suhted tollal kaitseministeeriumiga just roosilised ja tal tekkis arvamus, et Simmi tegevust suunati sealt. “Praeguse informatsiooni kohaselt võis tõesti olla ka vastupidi — Simm suunas osava manipuleerijana tookordse kaitseministeeriumi suhtumisi.”
