Kert Kingo valetab oma valetamise asjaolude kohta

 (481)
Lisatud video!

Endine väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kert Kingo valetas täna sotsiaalmeedias, kui ta üritas selgitada, miks valetas ta esmaspäeval riigikogu kõnepuldis.

Teatavasti pidi Kingo kolmapäeval ametist lahkuma, sest jäi riigikogu puldis valetamisega vahele. Kõik sai alguse sellest, et Kingo soovis oma nõunikuks võtta Jakko Väli, kellega 18. oktoobril sõlmiti tööleping. Väli pidi tööd alustama esmaspäeval, 21. oktoobril. Võidurõõmus Väli aga käitus sotsiaalmeedias väga vulgaarselt, mistõttu Kingo loobus tema teenetest.

Esmaspäeval, 21. oktoobril oli Kingo riigikogu ees saadikute küsimustele vastamas. Siis ei tahtnud ta Välist enam midagi teada.

Riigikogu liige Signe Riisalo küsis temalt: "Kas teie ametnikud on teinud mis tahes personalitoiminguid, sealhulgas vestlusi, telefonikõnesid Jakko Väliga?"

"Minule teadaolevalt ei ole vestlusi olnud, ei oska kommenteerida, nii palju, kui mina tean, nii palju ei ole," vastas Kingo. Temalt küsiti Väli kohta päris mitu küsimust, Kingo püüdis aga end maksimaalselt Välist distantseerida. Tegelikult oli Kingo mõned päevad varem ise Väliga töölepingu allkirjastanud. Välja tuli see kolmapäeval, 23 oktoobril ja seetõttu pidi Kingo ka ametist lahkuma.

Ometi kirjutas Kingo täna oma sotsiaalmeedia lehel: "Olen veendunud, et ma ei ole avalikkusele ebaõiget infot edastanud."

Seotud lood:

Kingo üks kummalisemaid väiteid puudutas seda, et ta ei saanud Väli töölepingust rääkida, sest seda takistasid isikuandme kaitse reeglid.

"Riigikogus 21. oktoobril 2019 esitatud sellekohastele küsimustele vastates polnud mul võimalik tema töölepingu asjaolusid täpsustada, sest juristina lähtusin kehtivast isikuandmete kaitse seadusest (IKS) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu isikuandmete kaitse üldmäärusest (IKÜM). Kui ma oleks avaldanud Jakko Väli lepinguga seotud asjaolusid, oleks ma pannud toime seaduserikkumise," kirjutas Kingo.

Andmekaitse Inspektsiooni avalike suhete nõuniku Signe Heibergi sõnul avalikku teenistusse astuja nimi ei ole juurdepääsupiiranguga info, küll aga on juurdepääsupiiranguga info töötaja/teenistuja kodune aadress või näiteks telefoninumber. Ajakirjandusse saadetud Väli töölepingul oli näha, et tema töölevõtjaks oli Kingo, samas kui Väli kodune aadress oli kinni kaetud.

Kingo oli pahane majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) peale, mis saatis meediasse Väli töölepingu, paljastades nii Kingo vale. Kingo arvates oleks tohtinud töölepingut avaldada vaid siis, kui see isik on toime pannud seaduserikkumise.

"Vaatamata sellele, et juhtisin ametnike tähelepanu nendele juriidilistele nüanssidele, saatis majandusministeerium 23. oktoobril 2019 Jakko Väli lepingu meediale. Ma ei pea võimalikuks jätkata töötamist olukorras, kus minu haldusalas eiratakse tahtlikult seadusi ja toimub süsteemne vastutöötamine," kirjutas Kingo.

MKM omalt poolt selgitas, et lepingu avaldamine oli igati seaduslik. MKMi avalike suhete nõunik Laura Laasteri sõnul on eelduslikult kõik ministeeriumi dokumendid avalikud, kui seadusest ei tulene kohustust või võimalust tunnistada dokumendis olev teave ametisiseseks kasutamiseks (AK) mõeldud infoks.

Laaster viitas andmekaitse inspektsiooni (AKI) veebilehel avaldatud avaliku teabe seaduse üldjuhendile, mis ütleb järgmist: "Üksnes inimese nime olemasolu dokumendis ei ole piirangu seadmise põhjuseks AvTS-i § 35 lg 1 p 12 alusel, kui dokument ise ei sisalda eraelu puutumatust oluliselt kahjustavat teavet. Ka sünniaja või isikukoodi lisamine nimele ei saa iseenesest olla piirangu seadmise aluseks.“

Laaster viitas ka riigikohtu eelmise aasta lahendile, mille järgi eraelu puutumatust ei riiva avaliku sektori töötaja töötasu avaldamine. Riigikohus arvas selles lahendis avaliku sektori töötaja eraeluliste isikuandmete kaitse kohta järgmist: „Asudes kohaliku omavalitsuse teenistusse töötajana, peab inimene arvestama avalikus sektoris töötamisest tingitud erisustega võrreldes erasektoriga. Nii on avalikule sektorile omased suurem avalikkuse tähelepanu, eelarvevahenditest tingituna piiratumad läbirääkimisvõimalused töötasu suuruse üle, õigusnormidest tulenevad nõuded ja piirangud tööle jms.“

Muideks. Kert Kingo on oma hariduselt jurist ja on töötanud aastaid vastavat haridust nõudvatel ametikohtadel.