Kert Kingo: e-riik tuleb viia inimestele lähemale

 (121)
EKRE kongress Jõhvi kontserdimajas
EKRE kongress Jõhvi kontserdimajasFoto: Dmitri Fedotkin

Eilsel riigikogu sügisese istungjärgu avaistungil pidas kõne president Kersti Kaljulaid, milles muuhulgas viitas palju e-riigile ning selle puudujääkidele.

Riigipea tõi kõnes näiteks välja, et Eesti e-riik on "seest veidi pehkinud ja vananev" ja ilmestas seda, et e-riigi jätkuva arengu nimel peab tegema tööd ka edaspidi ja investeerima sellesse lisaraha.

Palusime kõnet kommenteerida väliskaubandus ja IT-ministril Kert Kingol.

"Selle hinnanguga saab nõustuda. See on ka põhjus, miks viin 2020. aasta riigieelarve arutelude raames valitsuskabinetti aruteluks uuesti e-riigi ülalhoiu ja edasiarenduse lisavajadused," kommenteeris Kingo.

"See tähendab, et Eestis on seni rohkelt uusi e-teenuseid ehitatud, aga nende pidevasse arendusse ja toimepidevuse tagamisse liiga vähe panustatud. Peame kindlasti tegelema seni loodud lahenduste turvalisuse tagamise ja läbipaistvuse parandamisega. Samuti tuleb täiustada e-riigi teenuseid laiemas küberjulgeoleku vaates. Tuleb e-riik viia inimestele lähemale, muuta see mugavamaks ja süsteemid kõigile arusaadavaks," jätkas ta.

Minister siiski presidendi kõnet nii mustades toonides ei näinud.

"Riigipea ei andnud aga kogu e-riigile hävitavat hinnangut. Meil on selgelt palju head – on loodud töötavaid lahendusi, mis pakuvad inimestele lisaväärtust, näiteks hoiavad kokku aega ja on seetõttu rohkelt kasutusel, olgu tegu maksude deklareerimise, digiretsepti või ettevõtete asutamise teenusega," lausus Kingo.

"Vaatamata sellele, et oleme üleüldises innovaatilisuse skaalas Euroopa keskmikud tuleb ka selles osas muidugi parema positsiooni poole pürgida. Ilma innovatsioonita ei ole ka meie e-riigi lahendused konkurentsivõimelised," tõi Kingo välja tänaseid murekohti.

"Uute e-riigi teenuste arendamine peab võimaldama rohkem just noortel andekatel ettevõtjatel oma ideid teostada ja riigipoolne taimelava peab selleks olema nii stardikapitali kui ka hariduse osas," jätkas minister.

Ta loetles, et majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis töötatakse aktiivselt e-riigi uuendamise nimel. "Näiteks on töös teenuste ümberdisainimine, nii et see toimiks elusündmuste ümber võimalikult nähtamatult. Erinevad asutused rakendavad uudseid tehisintellekti põhiseid rakendusi. Samuti on käivitatud mitmeid ideekonkursse tuleviku rakenduste osas."

"Need on suunad, mille viljad alles hakkavad võrsuma ja millest tuleb e-riigile uut hoogu," lõpetas ta.