Kersti Kaljulaid: peaminister ei ole minuga kontrollikoja teemal rääkinud
Alates 2004. aastast kaks ametiaega Eesti esindajana Euroopa Kontrollikojas töötanud Kaljulaid ütles pressiüritusel "Tagasivaade tormilisele 2015. aastale Euroopa Liidus" Delfile antud intervjuus, et praegu ainsa kandidaadina novembri lõpus üles seatud Juhan Parts on sobiv kandidaat kontrollikotta.
"Euroopa Liidu leping ütleb, et tegemist peab olema inimesega, kes on selles valdkonnas töötanud liikmesriigis või siis on kuidagi teistmoodi hästi kvalifitseeritud võtmaks seda kohta," selgitas Kaljulaid.
Küsimusele, kas Kaljulaid Juhan Partsi kandidatuurile ka vastuargumente leiab, vastas praegune kontrollikoja esindaja, et õnneks ei kuulu ta otsustajate ringi ning ei pea selle üle arutlema.
Kaljulaid ei vastanud otseselt, kas ta kaaluks kontrollikotta naasimist, kui talle sellekohane ettepanek tehtaks. "Õnneks ei ole seda diskussiooni keegi täna kuskil alustanud," ütles ta.
"Peaminister ei ole minuga sellel teemal [kontrollikoja liikmena jätkamisest - toim] rääkinud ega muide ka mitte ühelgi teisel teemal," kinnitas Kaljulaid.
Kontrollikoja Eesti esindaja peab oma selle aasta suurimateks väljakutseteks kahte projekti, mis tegelesid finantsinstrumentidega põllumajanduses ja tehnilise abiga Euroopa põllumajanduspoliitikas.
"Ühe puhul ilmnes, et Euroopa Komisjon on võimaldanud suunata liiga palju raha finantsinstrumentidesse põllumajanduses, mis peaksid andma garantiisid ja laene põllumeestele. Väga palju raha oli nendes fondides lihtsalt kinni. Sama töö oleks saanud ära teha kordi väiksemate summadega," märkis Kaljulaid.
Teine projekt oli Kaljulaidi sõnul tehniline abi põllumajanduses, kus selgus, et liikmesriigid ei ole seda alati selleks kasutanud, et paremini suuta korraldada Euroopa Liidu põllumajanduspoliitikat, milleks see tehniline abi on antud. Tihti on sellest summast lihtsalt palgakulusid kantud. "Meie ettepanek oligi, et neid reegleid võiks karmistada ja tehnilise abi üldsummad, mis on 4 protsenti kogu portfellist, võiks vähendada," rääkis ta.
Euroopa Liidu suurimad väljakutsed on rändekriis ja liikmesriikide eelarvekulude kontrolli all hoidmine
Euroopa Liidu selle aasta väljakutsetest rääkides leidis Kaljulaid, et nii suur pagulastetulva ette näha ei suudetud. "Ma arvan, et see, millise ulatuse sellel aastal on nende inimest arv võtnud, kui palju inimesi tahab tulla Euroopa Liitu, et seda prognoosi tõepoolest ei olnud," tõdes ta.
Rändekriisile lisaks oli Kaljulaidi hinnangul suurim väljakutse euroala probleemid. "Siin tuleb öelda, et head kriisi ei lastud raisku minna. Meetmed, mida on võetud Euroopa panganduse tugevdamiseks ja isoleerimiseks edaspidi sellistest kriisidest, ja ettekirjutused, mida on tehtud liikmesriikidele, et nad hoiaksid oma kulutused kontrolli all, ning abi, mida Kreeka on saanud administratiivse poole pealt nende tegevuste tegemiseks, on olnud märkimisväärne. Nii märkimisväärne, et aasta lõpuks oleme peaaegu unustanud selle probleemi, mis kevadel ja suvel oli," selgitas Kaljulaid.
Kaljulaid tõdes, et liikmesriigid suudavad üsna hästi arvutada, millised on nende tulevased pensionide väljamaksed, kuid prognoosid selles osas, milline võiks olla nende majandus- ja palgakasv, mis toetaks nende pensionide väljamakseid, ei ole nii optimistlikud kui 10-15 aastat tagasi, kui liikmesriigid oma suuremad pensionilubadused andsid ja oma süsteemid sisse seadsid.
"Näiteks on paljudes riikides pensionile siirdumine seotud inimese viimase sissetulekuga, mis tihtipeale riikides, kus on pikad karjäärimudelid, on jätkuvalt tõusmas. Mida vanem on inimene, seda suurem on tema palk, mis on ühelt poolt ju tore ja õiglane, aga teiselt poolt peavad nüüd selle põhjal arvutatud pensione maksma inimesed, kes sisenevad tööturule ja jäävad märksa madalamatele tasemetele kauem, kui see oli enne, sest tööturud muutuvad paindlikumaks ja palgas ei ole enam selliseid automaatseid mudeleid, mis tagavad nende kiiret tõusu," tõi Kaljulaid välja üleeuroopalise tööturuprobleemi.
