Näiteks rääkis Kaljulaid tänases Sirbis hiljaaegu kohanud ametiühinguliidrist, kes käskis võtta loosungid ja ummistada sissepääs tähtsasse eurohoonesse, et sundida liidreid samamoodi jätkama kui seni, kuna ta on harjunud, et kõva kisa abil saab kõike.

Ühe kreeklasega vesteldes soovitas Kaljulaid, et Kreeka peaks sisemist kulutaset alandama, et majandus oleks taas konkurentsivõimeline. Vestluskaaslane kohkus ära ja ütles, et pigem tuleks ikka majandust stimuleerida ning ei soostunud nõustuma, et konkurentsivõime tõstmist võib ka stimuleerimisena vaadelda.

Euroopa ühtse põllumajanduspoliitika mõju uurijad väidavad, et piim olla ELis kaks korda kallim kui maailmaturul, kuigi toetust saavad nii lehmad isiklikult kui ka murukamar, kus nad söövad. Jätkuvalt väidavad kõik tootjate ja töötlejate organisatsioonid veendunult, et põllumajanduspoliitika aitab hindu tarbijale sobival tasemel hoida.

Mõned liikmesriigid jätkasid pärast ELi tugiraha öõppemist kulutamist samas mahus riigieelarvest, et ehitussektorit ülal hoida. Nüüd astub Kaljulaidi sõnul avaliku sektori mulli asemele – just praegu, järgmise finantsperspektiiviga – liiduline ülekulutamismull.

Raha ümberjaotamine tekitab liikmesriikide jaoks erinevaid vastuolusid - kuni mõned laristavad ja teised peavad väljaaitamiseks maksma, on oht, et euroliit aheneb. "Ühisturg võib hääbuda kas eemaldujate tõttu või lihtsal jõustamisraskuste pärast. Sel juhul jääb vaid loota, et kohanemine on pikk, aeglane ja järskude vapustusteta: EL ei lõhke pauguga, vaid mandub tasapisi selliseks ÜRO tüüpi vähese praktilise mõjuga organisatsiooniks."