Kersti Kaljulaid kritiseerib EKREt: viimati märatses Toompea lossi ees niimoodi interrinne. See on vastuvõetamatu

 (985)

Kui ekrelased õigustasid eile, et Indrek Tarand segas jõhkralt nende meeleavaldust, siis president Kersti Kaljulaid ütleb, et iga antud jalahoobi, vihkamisele kutsuva plakati või tapmisähvarduse eest on kaasvastutaja ka poliitik, kelle kutsel on kogunetud.

"Kohtusin täna hommikul Kadriorus peaminister Jüri Ratasega, kes kinnitas, et eile õhtul parlamendis toimunud hääletusega taastus valitsuse töövõime ja -rahu," kirjutab Kersti Kaljulaid Facebookis.

"See on oluline, sest Eesti riik vajab juhtimist mitte ainult pärast järgmise aasta 3. märtsi vaid ka sinnani. Ma tänan neid rahvaesindajaid, kes kasutasid eile õhtul rahvalt saadud mandaati ja väljendasid oma seisukohta ÜRO ränderaamistiku küsimuses. Ükskõik, kas see nupp, mida vajutati, oli roheline või punane – parlament näitas, et Riigikogu suur saal pole vaid otsuste vormistamise, vaid ka sisulise debati, oma valijate tahte väljendamise ja otsuste tegemise koht," märgib ta.

"Peaministri kinnitusel lähtub valitsus parlamendi eilsest otsusest. Eesti on jätkuvalt riik, kes tahab maailma olulistes aruteludes kaasa rääkida ja kelle jaoks on oluline, et kehtiks rahvusvahelistel lepetel ja reeglitel püsiv maailmakord. Mul on selle üle hea meel. Jõudsime koos peaministriga ka seisukohale, et Eesti esindamise Marrakeshi konverentsil korraldab välisministeerium.
Ühtpidi oli eile meie demokraatiale hea päev. Teisalt aga tehti midagi meie ühiskonnas ka katki. Midagi, mida oleme seni pidanud iseenesestmõistetavaks, ei ole seda enam mitte. Kaks nädalat hirmu, viha ja segaduse külvamist päädis eile vägivalla lõikamisega. Viimati märatses Toompea lossi ees niimoodi interrinne. See on vastuvõetamatu," lisab ta.

"Ma mõistan inimesi, kes parlamendi otsusega ei nõustu. Ma mõistan, kui poliitikute kutsel kogunetakse tänavale oma seisukohti väljendama – see on osa meile nii tähtsast demokraatiast ja inimeste võõrandamatu õigus ning mul on hea meel, kui inimesed kaasa räägivad ja mõtlevad. Aga poliitikud peavad mõistma ka enda vastutust neis olukordades. Iga inimene vastutab ise oma käitumise eest, kuid poliitikute vastutus on suurem. Iga poliitik, kes suudab inimesi enda järel koondada, jagab ka vastutust nende inimeste eest, kes tema järel tulevad. Selles olukorras ei saa poliitik end enam asetada kõrvalseisjaks, taandada end üheks paljudest. Selles olukorras on iga antud jalahoobi, vihkamisele kutsuva plakati või tapmisähvarduse eest kaasvastutaja ka poliitik, kelle kutsel on kogunetud. Kes seda vastutust ei tunne, ei sobi rahva ees minema."