Kersti Kaljulaid abielureferendumist: minu kompromiss eeldab, et "EI" korral tulevad uued valimised

 (830)
Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid
Eesti Vabariigi president Kersti KaljulaidFoto: Sven Arbet

Homme kohtub Eesti president Kersti Kaljulaid erakondade esimeestega. Kompromiss, mille Kaljulaid välja käib, hõlmab võimalust erakorralisteks valimisteks.

President Kersti Kaljulaid pöördus täna õhtul kõikide riigikogu fraktsioonide poole ettepanekuga siduda kavandatav abielu mõiste teemaline rahvahääletus riigikogu usaldusega. See tähendab, et kui rahvahääletusele pandud eelnõu rahva toetust ei leia, kuulutatakse välja erakorralised parlamendivalimised.

President Kaljulaid rõhutas kõigile parlamendifraktsioonidele täna õhtul välja saadetud kirjas, et vastavalt kehtivale perekonnaseaduse § 1 sõlmitakse abielu Eestis mehe ja naise vahel.

„Kavandatav abielureferendum on mõeldud seda fakti üle kinnitama, samas kui pole üheselt selge, millised mõjud on rahvahääletuse teistsuguse tulemuse puhul. Arvestades ka uuringutulemusi, mis näitavad, et suure osa Eesti inimeste jaoks ei ole sellise rahvahääletuse korraldamine praegusel ajal oluline või vajalik, oleks minu hinnangul mõistlik selle rahvahääletuse korraldamisele kuluv aeg ja raha kulutada meie ühiskonda hetkel kurnava viiruskriisi lahendamiseks,“ kirjutab riigipea.

Samas tõi Kaljulaid välja, et mõistab, et riigikogu enamusel on tahe abielu mõiste teemal rahvahääletus siiski läbi viia. Eesti Vabariigi kehtivas põhiseaduses on selleks ka võimalus loodud - põhiseaduse § 105 annab võimaluse panna seaduseelnõu või muu riigielu küsimus rahvahääletusele.

Seotud lood:

„Praegu on kavandatud rahvahääletus läbi viia muu riigielu küsimusena, mis ei too kaasa mingit poliitilist vastutust. Kui tegemist on parlamendisaadikute enamuse hinnangul tõesti niivõrd olulise riigielu küsimusega, mille osas rahvahääletuse läbiviimine antud ajahetkel on möödapääsmatu, oleks aus see siduda ka enda poliitilise vastutusega," ütles Kaljulaid.

"Teen ettepaneku praegune menetlus katkestada ning esitada küsimus abielu mõiste kohta vastavalt põhiseaduse § 105 toodud võimalusele seaduseelnõuna. See oleks oma olemuselt usaldushääletus praegusele riigikogu koosseisule,“ ütles Kaljulaid.

Vastavalt põhiseaduse § 105 kuulutab rahvahääletusel vastuvõetud seaduse Vabariigi President viivitamatult välja. Kui rahvahääletusele pandud seaduseelnõu ei saa poolthäälte enamust, kuulutab Vabariigi President välja riigikogu erakorralised valimised.

„See oleks aus käitumine valijate suhtes ja samm selle poole, et taastada parlamendi ja poliitika usaldus ja väärikus. Eesti rahvas tahab riigikogu üle uhke olla ning kutsun teid üles selleks põhjust andma,“ pöördus Vabariigi President riigikogu liikmete poole.

"Ringvaate" intervjuu
Intervjuu lõppes. 
Kaljulaid: "Ma väga loodan, et ületame selle keerulise olukorra meie riigikogus."
Kaljulaid: "Ma arvan, et piirangute raames, võttesse arvesse täiendavaid riske, käitusin nii, kuidas oli mulle mõistlik. Kõik testid, mis reisi järel tegin, olid negatiivsed."
Saatejuht viib teema Kaljulaidi suusareisile Šveitsis. Kui hädavajalik see oli? "Eks meil on keelud ja soovitused ja keelde rikkuda ei tohi. Soovituste sees oleme kõik vastavalt riskimaatriksile vastavalt käitunud. Enne jõule olid Eesti ja Šveitsi nakkusnäitajad praktiliselt samasugused ja Šveits ei piira Eesti kodanike reisimist. Olen korduvalt varem öelnud, et meile alles jäänud vabaduste piires saavad inimesed teha ise omi otsuseid. Me teeme neid asju, mis on kellegi teisele oluline."
Kaljulaid ütles, et mõistab, et ta paneb end kompromissi esitamisega tule alla. "Aga minu meelest on üks tee säilitada riigikogu väärikus ja see on võtta risk," viitab Kaljulaid taas viisile esitada koalitsiooni ettepanek seaduseelnõuga. 
"See kõik on ülesanne riigikogule endale. Miks peaks praegune protsess... See ei lõppe ülehomme. Me ei tea, mida arvab õiguskantsler, me ei tea, kas see jõuab riigikogusse. Minu kompromiss eeldab, et koalitsioon ja opositsioon teevad sammu tagasi, võtavad tagasi eelnõu ja siis teevad seda seaduseelnõuna, et kui see läbi ei lähe, lõppeb riigikogu töö. Aga ma ei taha arutleda, kas ja kui paljud fraktsioonid võiksid selle plaaniga nõus olla. Täna õhtul peaks fraktsioonidele jõudma kiri ja tahan kaasa aidata lahendusele, et mul on kõrvalpilk asjale. Ma möönan, et mul pole meie PSist tulenevat suuremat rolli siin, kui kaasa aidata," kõneles Kaljulaid. 
Kaljulaid ei spekuleeri, milline võiks olla eelnõu tekst, mis usaldushääletusele pandaks. 
"Riski võtmises on oma väärikus ja see taastaks riigikogu väärikuse," ütles Kaljulaid. 
"Ainus aus viis on seda teha, et panen selle küsimuse hääletusele ja riskin oma poliitilise tulevikuga," ütles president. 
Miks peaks koalitsioon sellega nõus olema? "Kui eesmärgiks on aus ja siiras soov ja tahe viia referendum läbi, millega mina tunnen ebamugavust, paljud saavad haiget, aga kui see on koalitsiooni soov ja tahe, siis pole kena, kuidas seda on mängitud, et tõstan panuseid, aga oma nahka turul pole. Nii on inimestel raske tajuda, et see on riigikogu vääriline," ütles Kaljulaid. 
Kaljulaid lisas: "Kui see on sulle oluline küsimus, tuleb see siduda sulle olulise poliitikaga. Praegu pole kellegi nahk turul."
"Ja siis minu arvates on taaskord mõistlik lugeda põhiseadust ja vaadata, kuidas põhiseadus lahendust pakub, mis on ka riigikogu mainet hoidev või tõstev. Teame, et vabariigi valitsusel on õigus esitada eelnõu ja siduda see usaldusega. Aga PS paragrahv 105 annab sama võimaluse panna riigikogul hääletusele seaduseelnõu ja siduda see usaldusega. Kui see läheb läbi, kuulutan ma selle kohe välja, aga kui ei lähe, läheb riigikogu laiali."
"Minu mure on see, et inimesed ei saa sellest protsessist aru. Ühelt poolt on loogiline, et koalitsioonil on õigus oma lubadusi ellu viia, teisalt on opositsioonil õigus obstruktsiooniks. Kui on nii kinni joostud, siis tuleb vaadata, mis on alternatiivid."
"Ühes peab riigikogu suutma kokku leppida ja see on see, et seda on vaja küsida ja mis on küsimus," lisas Kaljulaid veel. 
Kaljulaid ütles, et kui oled keset seda sündmust, siis võib-olla on raske kõrvaltvaataja pilku leida. "Ma olen pikalt mõelnud, miks sellesse olukorda jõudsime. Meil on väga hea põhiseadus, sest see nõuab rahvahääletuse korraldajatelt riigikogus ühte: võib-olla erinevaid vaateid, aga peab olema üksmeel, et see, mida küsime, on nii oluline, et väärib rahvahääletust."
Homseks on Kaljulaid kutsunud parteide esimehed kokku, aga Martin Helme keeldus. "Meil täna on aega, mis on minu ettepanek erakondadele. Võib-olla ta mõtleb ümber."
Kaljulaid: "Kas õiguskantsler nõustub, et asi on olnud seaduspärane või mitte ja ta pöördub kohtusse. See kõik on lõputu küünlapäev. Aga me ei tohi tüdida."
Grete Lõbu uurib, kas kedagi pole rahvahääletuse teema ära tüüdanud. "Mind pole see kindlasti ära tüüdanud, olen jälginud seda arutelu algusest peale ja võib öelda, et tegemist on protsessiga, mis on algusest peale olnud, et kõik mis saab ebaõnnestuda, on ka ebaõnnestunud," kõneles Kaljulaid. "Takkapihta opositsiooni muudatusettepanekud - osad on ropud, osad annavad võimalust kasutada neid meie vastu. Need kõik on väga taunitavad. Ka see on läinud valesti. Menetlus parlamendis on samuti läinud valesti."
"Ringvaade" algab. 
https://www.delfi.ee/article.php?id=92220997Loe lähemalt presidendi suusareisist.