Teatavasti teatas Pevkur hiljuti, et loobub ametist Euroopa Parlamendi saadik Kaja Kallase kasuks. Uue esimehe valib Reformierakonna üldkogu, mis toimub aasta alguses. Reformierakonna peasekretär Tõnis Kõiv ütles, et valimised võiksid olla esimese kvartali sees, riigikogu liige Liina Kersna leidis, et need võiksid olla hiljemalt aprillis.

Nüüd on mõnede Reformierakonna juhtkujude hulgas tekkinud plaan, et Pevkur võiks kohe loobuda erakonna igapäevasest juhtimisest ja tema asemel võiks üldkoguni olla esimehe kohusetäitja aseesimees Jürgen Ligi.

"Minu meelest Hanno ise taandas end erakonna esimehe kohalt, kutsudes üles toetama Kaja Kallast. See ei ole minupoolne umbusaldus Hanno vastu, vaid olen aru saanud, et ta ise soovib end ametist taandada ja võimalikult kiiresti. See on olnu tema otsus," ütles Kersna.

Kõiv täpsustas, et Pevkur mitte ei astunud esimehe kohalt tagasi, vaid teatas lihtsalt, et tema järgmisel korral enam esimeheks ei kandideeri. Vaid erakonna üldkogu saab esimeest valida ja üldkoguni on Pevkur esimees. Reformierakonna juhatusel pole voli esimeest vahetada. Kohusetäitjat saab juhatus määrata vaid siis, kui esimees mingil põhjusel ei suuda oma ülesandeid täita.

Ligi ise ei välistanud midagi, aga ütles, et tema plaan see pole. "On üsna selge, et isikukeskset Reformierakonda tekkimas ei ole ja rolle tuleb jagada. Tunnen ennast sisu teemadel ka palju tugevamini kui isikutevahelistel, kuhu pole tikkunud, sellest nurgast võib selles olla teatav loogika. Aga Hanno ametis jätkamiseks pole takistusi ja sisuga saab igaüks tegelda ka ilma ajutiste lisapaguniteta," kommenteeris Ligi.

Esialgu on ainus esimehekandidaat Kallas. Kersna sõnul loodab ta, et kandidaate tuleb veel. Ta tõi näiteks Ligi, aga ka Urmas Paeti või Maris Lauri.

Kersna ütles, et kandidaatidele on vaja aega, et rahulikult ringi käia, ennast tutvustada ja endale toetust otsida. Esimehevalikuga kiirustamist, nagu toimus eelmine kord, ta heaks ei kiitnud.

Taoline plaan ametisse panna esimehe kt oleks üsna ebatavaline. Siiski tõi Kersna välja, et korra on Reformierakonnas nii tehtud. Kui 2004. aastal läks senine esimees Siim Kallas Euroopa Komisjoni tööle, oli aseesimees Andrus Ansip seitse kuud esimehe ametis.

Mis Kallast puudutab, siis seni on ta Kersna sõnul teinud oma tööd Euroopa Parlamendis väga pühendunult. Ta ei osanud öelda, kas esimeheks saades peaks Kallas oma ametikohast Brüsselis loobuma, aga kindlasti peaks ta senisest enam veetma aega Eestis.