Ken-Marti Vaher: igat Eesti piiri kordategemiseks vajaminevat eurot tuli kaitsta rahandusministeeriumile
Endine siseminister Ken-Marti Vaher ütles täna Eesti ida- ja kagupiiri halba olukorda kommenteerides, et piiriarutelu on toimunud aastaid, kuid igat eurot, mis piiri kordategemiseks oleks vaja, on tulnud kaitsta nii rahandusministeeriumile kui ka teiste valitsemisaladega võrreldes.
Eesti Päevaleht avaldas täna, et 130 kilomeetri pikkusest piirijoonest on ainult 11 kilomeetrit sellisel tasemel, et sellest märkamatult üle pääseda on võimatu ning enamik Eesti ja Venemaa vahelist maismaapiiri on kohutavas olukorras, kus piirivalvurid võitlevad võsa, rägastiku ja sooga. Olukord on läinud nii halvaks, et üks piirivalvur on Eesti piiri hakanud puhastama enda kodutalust toodud isikliku traktoriga.
Politsei- ja piirivalveamet (PPA) avaldas, et viimati küsiti riigieelarvest piiriala ehitamiseks 4,3 miljonit eurot Ken-Marti Vaheri siseministriks oleku ajal 2012. aastal, ent raha ei antud. Pärast seda pole PPA uuesti raha küsinud, sest võttis toonast eitust signaalina, et piir ei huvita. PPA hinnangul läheks vaja vähemalt 20 miljoni eurost investeeringut, et kagupiir kvaliteetselt paika saada.
Ken-Marti Vaher ei soovinud aga täna enda peale vastutust võtta.
"Igal aastal on toimunud valusad eelarveläbirääkimised, kus sisuliselt igat eurot on tulnud kaitsta nii rahandusministeeriumile kui ka teiste valitsemisaladega võrreldes. Seetõttu ei saa ma nõustuda väitega hilinenud piiriarutelust, sest arutelu nende asjade üle, mida Eesti riigis tuleks korda teha, on toimunud läbi aastate," selgitas Vaher.
"Enamik nendest teemadest on seotud aga eelkõige rahaga ja eelarve võimalustega ning seda on alati nappinud. Samuti on kuni 2014. aasta alguseni toimunud tulised arutelud ka Eesti-Vene piirileppe üle, millel on olnud otsene seos Eesti idapiiriga ja selle tegeliku väljaehitamisega. Välisministeeriumi seisukoht oli, et piiri tegelik väljaehitamine saab alata pärast seda, kui Eesti-Vene piirilepe on sõlmitud. Sest varem oleks see läbirääkijate sõnul kahjustanud piirileppe läbirääkimisi," ütles Vaher Delfile.
"Rahandusministeeriumi üldine hoiak on aga olnud minister Jürgen Ligi ajal see, et sisejulgeolekule läheb kogu aeg liiga palju raha ja juurde anda pole vaja. Võitlust kasvõi ka sisejulgeoleku ametnike palkade (näiteks ka 2014. aasta eelarve aruteludel) üle oli nii palju, et suled lendasid," oli Vaher avameelne.
"Eesti kagupiiri tegelik väljaehitamine ei ole kaugeltki ühe-kahe aasta küsimus, vaid võtab rohkem aega ja seega jaotub koormus mitme aastate peale. Taotlus investeeringute tegemiseks Eesti-Vene piiri demarkeerimiseks ja piiri väljaehitamisega seonduvaks sai esitatud rahandusministeeriumile ka 2014. aasta hilistalvel riigieelarve strateegiasse aastateks 2015-2018. Selles on esitatud taotlus kokku 26 miljonile eurole (kulud kuni aastani 2018), et kagupiir välja ehitada. Sealt edasi on asi olnud aga juba uue valitsuskoalitsiooni otsustada," ütles Vaher.
"Võttes arvesse Venemaa agressiivset tegutsemist, mõjub arutelu piiri ja kagupiiri väljaehitamise üle varasemast usutavamalt ka eeldavalt nende laudade taga, kus langetatakse otsuseid riigieelarve üle," lisas Vaher.
