"Ida prefektuuris toimunu on äärmiselt kahetsusväärne juhtum ning valus hoop politseile. Seda just neile politseinikele, kes teevad oma tööd ausalt ja korrektselt," ütles Vaher.

Siseminister märkis, et on hea, et politsei- ja piirivalveamet tuvastas need eelmisel aastal toimunud rikkumised ise, kuid lisas, et on arusaamatu, miks politsei juhtkond ei suutnud adekvaatseid otsuseid vastu võtta.

"Ei ole olemas ühtegi vabandust, mis õigustaks ebaseaduslikku trahvide määramist ja sellele järgnenud otsust jätta omapäi need kodanikud, keda oli õigusvastaselt karistatud," rõhutas Vaher.

"Viga antud juhtumis oli nii taatlemata kiirusemõõtja kasutamine kui ka sellele järgnenud valed juhtimisotsused. Kui organisatsioonis valitseb korralagedus, siis vastutavad ka juhid, kellel on alati suurem vastutus nii organisatsiooni, selle töötajate kui ka avalikkuse ees. Sellest ei saa mööda vaadata."

Vaheri hinnangul on ühe parema mainega organisatsiooni usaldusväärsuse taastamiseks vaja kriitilistest juhtumitest teha õigeid ja üksikjuhtumitest laiemaid järeldusi.

"Olen algatanud teenistusliku järelevalve, et tuvastada, kes ja miks ei astunud vajalikke samme rikkujate karistamiseks õigel ajal ja miks ei tehtud midagi õigusvastaselt karistatud kodanikega. Kindlasti saame selle põhjal teha olulisi järeldusi politsei töökorralduse ja juhtimise kohta ning nendest õppida."

"Ühendasutuse loomine oli vajalik"

"Politsei, piirivalve ning kodakondsuse ja migratsiooniameti baasil ühendameti loomine ei olnud mugav valik, kuid oli läbimõeldud ja vajalik samm," ütles Vaher ühendasutuse kaitseks.

"Me ei ole nii rikkad, et lubada endale kodanikele sarnaseid teenuseid osutavate erinevate asutuste ja bürokraatia ülalpidamist. Ühendameti loomise üks eesmärke oli ja on suuremate jõudude suunamine põhitegevusse – turvalisuse suurendamisse. On selge, et siin on veel palju teha nii ametil endal kui kogu siseturvalisust juhtival ministeeriumil," tunnistas Vaher.