Kemplus lapse hooldusõiguse üle nõudis politseijõudude sekkumist

 (201)
Kemplus lapse hooldusõiguse üle nõudis politseijõudude sekkumist
Pilt on illustreerivScanpix

Harjumaal Kõue vallas toimus esmaspäeva õhtul kohtulikult karistatud isa ja tema alla kolmeaastase poja kohtumine, mis andis kohtumise korraldanud sotsiaalnõuniku sõnul välja pantvangidraama mõõtmed.

Juba kella 17 ajal alanud kohtumine vältas hiliste öötundideni ja sellesse oli kaastatud lisaks vaidlevatele osapooltele ja nende advokaadile, sotsiaalnõunik ja üheksa politseiametnikku.

Kohtumise korraldanud sotsiaalnõunik rääkis Delfile, et lapse isa soovis kohtuda oma lapsega ja tema leppis kokku ruumi kasutamise osas. Talle on arusaamatu, et kokku oli lepitud lapsega kohtumine, kuid tegelikult plaaniti  lapse äravõtmist ajutiselt hooldusperelt. 

Sotsiaalnõuniku sõnul oli toimunu selles suhtes seaduslik, et lapse hooldusõiguse kohta oli olemas kehtiv kohtumäärus, kus isal on õigus määrata lapse elukoht. „Isa tahtis võtta lapse kaasa, mis tal nende suurte vägedega ka õnnestus,“ sõnas ta.

„Asi algas sellega, et saabusid kohtutäiturid ja isapoolne advokaat,“ kirjeldas juhtunut kohapeal viibinud sotsiaalnõunik. „Kohtutäiturid tegid oma toimingu. Kuna lapse eest hoolt kandnud inimene ei nõustunud kohe last üle andma, hakati asja vägisi toimetama. Advokaat juhendas isa.“

Lapse üleandmine ajutiselt hooldusperelt isale kujunes üliemotsionaalseks. Politsei selgitusel jälgisid kaks politseinikku kohtumist kohapeal, kuid ühel hetkel teatasid nad juhtimiskeskusesse, et neil on vaja toetust läbirääkijate näol. Kohale sõitsid operatiivjuht ja läbirääkijate meeskond. Kokku käis sündmuskohal üheksa politseiametnikku.

Seotud lood:

Sotsiaalametniku sõnul toimus kõik suure karjumise ja vägivallaga. „Laps hakkas nutma, kutsus emmet appi. Ta kutsub emmeks seda inimest, kes teda on viimased aasta ja kaheksa kuud kasvatanud. Laps sai uuesti hooldusema sülle, kus ta rahunes,“ selgitas sotsiaalnõunik.

Politsei sai väljakutse

Politsei operatiivjuhi ülesannetes oli eile õhtul Põhja prefekt Elmar Vaher. Tema sõnul tuli häirekeskusele kõne naisterahvalt (lapse isa advokaat), kes teatas, et 70 kilomeetri kaugusel Tallinnast hoitakse kinni kolmeaastast poissi, taustaks oli kuulda nii lapse nuttu kui täiskasvanute karjumist.

„Iga inimene, kes seda kõnet kuuleb, saab aru, et see ei ole naabrite omavaheline nääklemine,“ ütles Vaher Delfile. „Kolmeaastane laps ja suur hulk inimesi sügisesel pimedal ajal - minul isana tekib küll küsimus, mida kolmeaastane tunneb.“

Vaher ei eita, et politsei reageeris sündmusele algselt kui vabaduse võtmisele. "Me reageerisime kindlasti vabaduse võtmisele, kuid kohapeal selgus, et tegemist on sisuliselt kohtuotsuse täitmisega, mille järgi on vaja laps anda üle isale, kellel on lapse kasvatamisõigus. Meil oli selge, et tuleb tegutseda vastavalt kohtuotsusele," sõnas ta.

Vaheri sõnul reageerib inimeste elu ja tervist ohustavale sündmusele kõige lähemal olev politseipatrull. Selleks sattus esmaspäeval olema patrull, kes tegeleb igapäevaselt liiklusmenetlusega. Kuna poolteist tundi püüti tulutult olukorda lahenda ja pinged eskaleerusid, otsustati kaasata läbirääkimismeeskond.

„Kui läbirääkimismeeskond oli tund aega tegutsenud, oli aru saada, et ohtu kellegi elule ja tervisele polnud,“ kõneles prefekt. Olukord hakkas läbirääkijate tulekuga pigem rahunema. „Laps hakkas uuesti nutma, kui ruumis hakati karjuma,“ meenutas ta ja lisas, et sündmuspaigal olnud lapsed olid väsinud, söömata ja joomata juba tunde, sest kohtumine algas umbes kella 17 ajal, politsei lõpetas läbirääkimised kell 23 ja operatiivjuht ise lahkus kell 1 öösel.

Sotsiaalnõunik on hämmastunud

Sotsiaalnõunik ütles, et oma 17 aasta töökogemuse juures ei ole ta kunagi varem midagi selle lähedastki kogenud. „Olen seda meelt, et asja tuleb ajada läbirääkimiste teel,“ kõneles ta. „Võib-olla keegi reageeris üle, võib-olla keegi ületas oma ameti piire. Olen hämmastunud. Läksin kohale heas usus, et me korraldame kohtumist isa ja poja vahel, aga see võttis pantvangidraama mõõtmed.“

Sotsiaalnõuniku sõnul on isa lapsele suhteliselt võõras. „Ma ei eita, et isal on õigus oma last kasvatada, kuid kuna nad ei ole kaua koos olnud, oleks lapsel olnud tarvilik temaga  enne koos rahulikult aega veeta,“ märkis sotsiaalnõunik, kelle hinnangul on alla kolmeaastase lapse üleelamised juhtunuga seoses kindlasti väga suured.

Varem on isal sotsiaalnõuniku juuresolekul toimunud hooldusemaga kaks kohtumist, kus on püütud laste jagamise asjus edutult kokkuleppele jõuda. Poisi ema ja hooldaja võtsid ühise advokaadi ja andsid kohtussse hagi eelnevalt saavutatud hooldusõiguse kompromissi tühistamiseks. Nad juhivad tähelepanu sellele, et isa on varem ema ja laste vastu vägivallatsemises süüdi mõistetud. Samuti väidavad nad, et ema sunniti kompromissi sõlmima.

Kohtu otsus on politseile siduv

Ka Vaher selgitas, et juba aprillis oli jõustunud kohtuotsus ja hooldusõigus oli jagatud ema ja isa vahel – paljulapselise pere ühed lapsed emale ja teised isale. Ühe lapse – 2,8-aastase poisi - oli ema andnud hoiule perekonda, kes on last ka viimased aasta ja kaheksa kuud ema volituse alusel kasvatanud.

„Kuna kohtuotsus jõustus aprillis, siis oli perel vaja lapsest loobuda isa kasuks,“ selgitas Vaher. Isa advokaadi väitel käidi aprillis ka last otsimas, kuid väidetavalt oli laps ära peidetud.

Esmaspäeval Kõue vallas toimunud kohtumisest võtsid osa kohtutäiturid, valla sotsiaaltöötaja ja isa advokaat. Isa oli kohtumisele kaasa võtnud ka pere teised lapsed, kohtumist korraldas kohalik sotsiaalnõunik.

Patrullpolitseinikke tuli esmalt kohale kaks. Lisaks kutsuti kaks läbirääkijat ja veel neli vormis politseinikku koos operatiivjuhiga, seega kokku üheksa politseiametnikku.

Kuna läbirääkimised vilja ei kandnud ja last isale, kellel on kohtuotsuse järgi õigus lapse kasvatamisele, üle ei antud, tegi operatiivjuht otsuse kohtuotsuse täitmiseks, sest pikaleveninud läbirääkimised kurnasid nii lapsi kui täiskavanuid.

„Ühel hetkel läksid lapsed eemale ja üks naispolitseinik mängis nendega veidi eemal,“ kirjeldas Vaher. „Kaks politseinikku, kes olid läbirääkijatega kaasas, jäid hoolduspere naiste ja laste vahele ja takistasid nende kokkusaamist. Isa võttis siis oma lapse sülle, arstid vaatasid ta üle, misjärel võis isa lapse autosse viia, kus ootasid teda teised õed-vennad.“

Vaheri väitel kirjutas isa alla kohtumäärusele, et ta on lapse kätte saanud. Samuti kirjutasid sellele alla hoolduspere naised ja sotsiaaltöötaja.

Miks nii reageeriti?

Sel õhtul operatiivjuhi ülesandeid täitnud Vaher selgitas, et läbirääkijate kaasamine on raskema astme sündmuste puhul tavapärane ja seda tuleb ette umbes kord nädalas.

Vaheri sõnul on läbirääkijate meeskond läbi viinud erinevaid läbirääkimisi ja neil on kriisisituatsioonidega palju kogemusi, kuid sellist praktikat nagu esmaspäeval Kõue vallas, ei ole tema sõnul ka läbirääkijatel varem olnud ning see oli neilegi emotsionaalselt kurnav.

Politseinikele oli esmatähtis, et lapse üleandmine peab toimuma lapsele ohutult ja emotsionaalset vähekurnavalt. „Sülest kiskumist ja muud agressiooni ei saanud sellises olukorras lubada,“ kinnitas ta. „Kohapealne lahendus oli parim võimalikest.“

Kohtul kohtu õigus

Vaher leiab, et kõige pädevam on kohtu otsus, sest kohtul on piisavalt aega olukorda hinnata. „Kui kohtul on võimalus langetada oma otsus kuude ja aastate jooksul, siis politsei peab otsustama minutite jooksul.

Inimlikus mõttes jäävad ka Vaheri sõnul alati küsimused, kus on lapsel parem olla. „Eilne vaidlus läks inimlikus mõttes käest ära ja on ääretult kahju, et olukorda ei suudetud täiskasvanute vahel rahumeelselt lahendada,“ rääkis ta. „Tavapäraselt ei ole ju vaja politseil sellistesse olukordadesse sekkuda. Eile kutsuti kohale politseinikud, kuna ohus oli lapse heaolu. Kuna olukord läks tundide möödudes aina emotsionaalsemaks, siis kutsuti läbirääkijate meeskond. Politsei on selles olukorras kohtuotsusega seotud.“

Asjaolu, et isa on ähvardanud tappa last, kelle hooldusõiguse üle praegu vaidlus käib ning Tartu maakohus on lapse isa 2010. aastal kriminaalkorras karistanud oma ühele alaealisele pojale kehavigastuste tekitamise eest, ei tule Vaheri sõnul hetkel arvesse. “Neid asju ei tohi jätta lahendamiseks kriitilises olukorras, see oleks pidanud olema kohtu menetluse käigus varem selgeks vaieldud.“

„Kui kohtuotsus on langetatud, siis kohapeal olevad politseinikud ei saa lähtuda oma sisetundest,“ selgitas Vaher. „Kohtumise mõte oli ikkagi lapse üleandmine ja politseinikud peavad lähtuma kohtu määrusest. Seal ei ole politseinikel võimalik kohapeal teisiti käituda.“

Vaheri kinnitusel lähtus politsei kolmest asjaolust – kohtu otsusest, kõnest, mis tuli juhtimiskeskusele ja kohapealsest olukorrast, kus oli adekvaatsena käituv isa ja karjuv teine osapool.

Mõru maik

Siiski jäi talle eilsest õhtust midagi kripeldama. „Mõru maik asja juures on see, et isa on varem kohtulikult karistatud,“ tunnistas ta. „Südamest loodan, et poiss on nüüd turvalistes kätes, kindlasti pöördun maavalitsuse poole ja palun Lõuna prefektuuri inimestel sellele perele tähelepanu pöörata,“ ütles ta ja lisas, et ehki ta mõistab, et isa on kohtulikult karistatud, jääb tal usk Eesti kohtusüsteemi.

Vaheri sõnul elab isaga koos neli last. „Miks ei peaks siis väike poiss olema oma õede ja vendade juures?“ küsis Vaher, kelle sõnul olid kohtumisel kaasas ka väikemehe kolm vanemat venda-õde, kellest üks oma jope lahkumisel poisile selga pani.

Teadaolevalt on peres 12 last, kellest mõned on juba täiskasvanud.