Kelmid petsid pensionärilt välja kopsaka summa

 (41)
Telefonipettus röövis eakalt 1400 eurot.
Telefonipettus röövis eakalt 1400 eurot.Foto: Tanel Meos

Eakalt Kohtla-Järve pensionärilt petsid sulid väidetava investeeringu ettekäändel välja 1400 eurot.

Sel kolmapäeval pöördus politsei poole 67-aastane naine, kellele helistati alguses mobiiltelefonile Taani ja Leedu suunakoodiga numbritelt ning hiljem suunati vestlus Skype’i.

„Naisega vestlesid venekeelsed mehed, kes jätsid viisaka ja soliidse mulje. Ohvrile loodi ettekujutus heast tuluteenimise võimalusest kauplemisplatvormi kaudu, kuhu investeeritud raha saab hiljem kasumiga tagasi,“ rääkis Jõhvi politseijaoskonna juhtivuurija Tarmo Kütt. „Kuna kannatanul ei ole laialdasi teadmisi IT-valdkonnast, tegutses naine talle helistanud meeste suuniste järgi. Naise suureks üllatuseks selgus, et tema arveldusarvalt kadus 1400 eurot.“

Juhtivuurija paneb kõigile investeerimishuvilistele südamele, et iga pakkumist hoolega kaalutaks ning infot kauplejate ja skeemide kohta tuleks hoolikalt otsingumootoritest kontrollida. Ta soovitab ka pakkumisest oma lähedastele rääkida või konsulteerida usaldusväärse Eesti finantsasutusega.

„Palume noorematel inimestel sellistest petuskeemidest ja riskidest ka oma eakamatele sugulastele ja tuttavatele rääkida, kuigi selliste kelmuste ohvriks on langenud ka nooremad ja keskealised inimesed,“ sõnas Kütt.

Telefonipakkumiste osas tasub olla valvas

Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Mari Luuk selgitab, et praktikas on ette tulnud juhtumeid, kus pärast esimesi ülekandeid helistavad kelmid kannatanule tagasi, pakuvad veel paremat tootlust või hoopis võimalust oma raha tagasi saada, kuid tingimusega, et kannatanu kannab veel lisaraha.

„Loomulikult jääb kannatanu kogu „investeeritud“ rahast lõpuks ilma. Ette on tulnud ka juhuseid, kus pakutakse abi veebiplatvormile registreerimiseks. Selleks soovitakse saada kaugligipääsu kannatanu arvutile, paludes alla laadida vastav arvutiprogramm. Tegelikuks eesmärgiks on aga pääseda ligi kannatanu pangakontole, millelt siis konto omaniku teadmata veel raha üle kanda,“ selgitas Luuk.

Ta tõi näiteks, et on olnud ka juhtumeid, kui kannatanu isikuandmete abi võetakse tema nimel ka laenu, raha kantakse aga kohe kelmide kontrolli all olevatele kontodele.

„Kõige lihtsam ja ka toimivam nõuanne inimesele, kellele selline pakkumine tuleb, on see, et kui sa ei saa kogu süsteemist aru, ära investeeri. Endalt võibki kontrollküsimusena küsida, kas ma saan aru, mida minu rahaga tehakse ja kes sellega toimetab,“ sõnas Luuk.

Samuti soovitab ta eelnevalt uurida pakkujate tausta internetist. „Igasugune info avalikus veebis, et tegemist võib olla pettusega, on selge ohumärk,“ kinnitas Luuk.

„Küberkuritegevus ei tunne piire ja sageli on selliste pakkumiste taga välisriigis olevad kuritegelikud grupeeringud, kes sama kuriteoskeemi lõksu püüavad nii Eesti kui teiste riikide elanikke. Kui aga selliste kelmide ohvriks langetakse, tuleb kindlasti kiiresti ühendust võtta politseiga,“ ütles ringkonnaprokurör.

Kolmapäevase juhtumi asjaolude väljaselgitamiseks on alustatud kriminaalmenetlust arvutikelmust käsitlevat paragrahvi järgi. Menetlust viib läbi Jõhvi politseijaoskond ja menetlust juhib Viru Ringkonnaprokuratuur.

Sarnane juhtum toimus Ida prefektuuris ka aprilli lõpus, kui Kohtla-Järve elanikule pakuti võimalust börsil investeerida ning ta kaotas üle kantud 6100 eurot. Samuti paluti ohvril saata oma isiklikud andmed, sealhulgas koopiad dokumentidest ja pangakaardi andmed. Seejärel nõuti mehelt veel raha, mille maksmisest ta keeldus. 23. aprillil avastas mees, et tema arveldusarvelt oli kadunud veel 15 850 eurot.