Kelle huvides on toimikuid lekitada?
„Kuna prokuratuur ja kaitsepolitsei on alustanud kohtumõistmist ajakirjanduse vahendusel, siis peab ka Villu Reiljan end kaitsma ajakirjanduse ees ning jätkama „avalikku kohtupidamist” seni, kuni seda peab vajalikuks prokuratuur ja kaitsepolitsei,” tsiteeris Päevaleht advokaatide sõnu.
Sisuliselt andsid advokaadid mõista, mida oleme mitme rahvaliitlase suust ennegi kuulnud: prokuratuur ja kapo lekitavad uurimise andmeid ning mida on siis veel kohtus arutada, kui ajaleheveergudel on eelnevalt juba kõik läbi hekseldatud?
See küsimus kerkis taas päevakorda kolmapäeval, kui ajakirjanduses avaldati maadevahetuse ühe osapoole Kalev Kanguri ja ärimees Rein Kilgi telefonivestlus, kus Kilk üritas endale odavalt riigimaad saada. Vastutasuks lubas ta Kangurile sularaha. Tehinguni asi ei jõudnud ja Kilk teatas artikli peale, et tema oleva teinud hoopis eksperimenti.
Kas ta seda tegi või mitte, jäägu Kilgi enda südametunnistusele. Ometi tekkis ka peaminister Andrus Ansipil eile Kilgi loo peale küsimus, kas kõiki isikuid on ikka seaduse ees võrdselt koheldud: miks ühtedelt võetakse saadikupuutumatus, teise puhul ei järgne aga mingit reaktsiooni?
Kuid kes ja mis põhjusel ikkagi toimikuid lekitab? Peamine põhjus on ilmselt see, et kellegi huvides on tuua mängu uusi tegelasi ja juhtida avalikkuse tähelepanu kõrvale. Merko tahaks, et tema nimi seoses skandaalsete tehingutega võimalikult vähe meedias figureeriks, sama soov on Villu Reiljanil.
Kuid eks Keskerakonnagi huvides ole avalikkuse tähelepanu oma liikmete korruptsioonitehingutelt mujale suunata. Merko on ju lisaks maadevahetustele saanud kahtlustuse ka hiljuti puhkenud uues Keskerakonnaga seotud pistiseskandaalis.
Seetõttu polegi ehk niivõrd oluline, et lekitatakse, kuivõrd hoopis see, mis põhjustel seda tehakse. Päris kindlasti ei ütleks ju ükski ajakirjandusväljaanne magusast materjalist ära.
Ka siseminister Jüri Pihl viitas eile, et tavaliselt ei leki välja eriti kindlad tõendid. „Lekivad need asjad, mis heidavad teatud varju ühele või teisele poolele, tõendile või asja objektiivsusele.”
Riigiprokuratuur on andnud maadevahetuste kriminaalasja toimikute koopiad tutvumiseks Aivar Pilvele, Leon Glikmanile, Martti Häälele, Raul Markusele, Asko Pohlale, Urmas Ustavile ja Üllar Talvistele. Kõigil neil on omakorda veel terve meeskond.
Nii Aivar Pilv kui ka Merkot ja Toomas Annust kaitsev Leon Glikman on varem teatanud, et nemad küll kellelegi uurimistoimikuid ei lekita. Sama on öelnud ka Kalev Kangurit kaitsev Martti Hääl.
Ometi võib uskuda pigem riigiprokurör Norman Aasa ja kapo peadirektorit Raivo Aega, kes kinnitavad, et nad on toimuvat analüüsinud ja nende majast pole toimikud välja lekkinud. Kuna aga ei kapol ega prokuratuuril ei ole kellegi süüdistamiseks kindlaid tõendeid, siis ei taha nad hakata spekuleerima, kellelt täpselt informatsioon ajakirjandusse jõudis.
„Kuid mitmete juhtumite puhul on toimikumaterjalid avalikuks saanud peale nende advokaatidele edastamist. Alates 2007. aastast on pöördutud advokatuuri poole kahel korral, seda kavatseme teha ka seekord,” ütles Aas.
Ka siseminister viitas eile pigem sellele, et lekitajad on advokaadid. „Ma ei tahaks spekuleerida, sest süüdlast pole tabatud ja teda on ka väga raske tabada. Aga tavaliselt on ikka nii, et kui asjast teab uurija ja prokuröri kõrval rohkem inimesi, on selle sattumine ajakirjandusse suurem. Loota seda, et kui need toimikud jagatakse välja kümnetele inimestele, sealt midagi välja ei tilgu, on naiivne,” ütles Pihl.
Igal juhul ajas Kilgi telefonivestluse leke prokuratuuri marru ja peaprokurör Aas teatas oma soovist, et justiitsministeerium algataks kriminaalmenetluse seadustiku sätte muutmise, et tulevikus ei saaks advokaadid kriminaaltoimiku koopiat enda kätte.
Aasa hinnangul peaks vähemalt jälitustegevusega kogutud teabe osas minema tagasi enne 2004. aastat kehtinud sätte juurde, mille järgi oli kaitsjatel võimalik kriminaalasja materjaliga prokuratuuris tutvuda, kuid toimiku koopiat neile ei antud.
Kapo suhtub käimasoleva kohtuprotsessi toimiku materjalide kolmandatele isikutele edastamisse äärmiselt negatiivselt.
„Tegemist on sisuliselt katsega tekitada muljet kohtupidamise erapoolikusest, süütuse presumptsiooni rikkumisega ja ka kohtu mõjutamisega,” ütles kapo komissar Andres Kahar.
Norman Aasa sõnul võivad lekitamise motiivid olla erinevad, aga igasuguse lekkega on võimalik seada kahtluse alla uurimise objektiivsus või kahjustada menetlusega seotud isikute huve.
Lisaks eeltoodule häirib nii kapot kui ka prokuratuuri väga asjaolu, et sedalaadi lekked mõjuvad halvasti õiguskaitseorganite usaldusväärsusele.
Aasa sõnul ei saa küll väita, et üks või teine artikkel toob kaasa kohtupidamise ebaõnnestumise, kuid kindlasti ei tule need õigusemõistmisele kasuks.
Riigikohtu esimees Märt Rask on öelnud: „Iga Eesti Vabariigi kohtunik peab põhimõtteliselt olema valmis mõistma õigust Husseini üle. Olenemata välissurvest ei saa õigusemõistmisele mitte millegagi jalga ette panna.”
Seega tuleb loota, et kohtunikud ei lase end varem meedias hekseldatud materjalist mõjutada.
Riigiprokuratuur maadleb infoleketega juba pikemat aega ja maadevahetus pole sugugi ainus markantne näide. Eesti Ekspress kirjutas eelmisel nädalal, kuidas keskkriminaalpolitsei otsis aasta tagasi Tallinnas läbi 50-aastase endise vägistaja ja väljapressija, praegu rahapesus kahtlustatava Vambola Kiviraiuja kodu.
Kõige üllatavam leid oli Kiviraiuja kodust avastatud neli köidet (kokku 891 lehekülge) kõmulise Murru vangla „isakeste” juhtumi eeluurimismaterjale.
Riigiprokurör Steven-Hristo Evestus järeldas, et leke sai toimuda ainult süüaluste kaitsjate kaudu. Neid oli kokku 13 ja kõik vandusid oma süütust.
Vastavalt advokatuuriseaduse §-le 45 (kutsesaladuse hoidmine) on advokaat kohustatud hoidma saladuses talle õigusteenust osutades teatavaks saanud andmeid.
Eesti advokatuuri eetikakoodeksi § 5 (konfidentsiaalsus) kohustab advokaati saladuses hoidma mis tahes teavet, mida ta on seoses õigusabi osutamisega saanud.
„Seega on advokaat kohustatud hoidma õigusteenuse osutamisega seotud teabekandjad saladuses ning need ei kuulu avaldamisele kolmandatele isikutele, eriti arvestades isikuandmete kaitse seaduses sätestatud nõudeid ja õigusemõistmise kahjustamise võimalikkust,” viitas peaprokurör Norman Aas.
