„Kaalul on inimese elu, kes on enam kui aasta vältel ilmutanud jäägitut pühendumist vabaduse ja inimväärikuse ideaalile, seda jätkuva näljastreigi tingimustes,” ütles Kelam. „Savtšenko moraalne otsustavus kaitsta ebavõrdseis oludes omaenda ning oma riigi õigusi jõhkra vägivalla vastu on teinud temast agressioonile vastupanu sümboli.”

Kelami sõnul on preemia laureaadi valik raske ja keerukas otsus, kuivõrd väljapaistvaid kodanikuõiguste eest seisjaid, kes vajavad toetust ja tunnustust, tuleb maailmas järjest juurde. „Seetõttu tuleb preemia laureaatide kõrval EP poolt rohkem väärustada ka teisi nomineerituid.”

Palju on räägitud ka võimalusest, et tänavuseks laureaadiks tunnistatakse postuumselt Boris Nemtsov, kuid seda Kelam ei poolda. „Omal ajal keelduti ka mõrvatud Anna Politkovskaja kandidatuurist põhjendusel, et auhind kuuluvat vaid elavaile,” lisas Kelam.

Kõnealuse preemia 26 aastase ajaloo vältel on esinenud vaid kaks juhtumit, kus see omistati lahkunule, õieti jagati elavate ja surnute vahel. 1988. aastal jagati esimene Sahharovi auhind Nelson Mandela ning näljastreigi tagajärjel nõukogude vanglas surnud Anatoli Martshenko (1938-1986) vahel ning aastal 2011 jagati auhind viie Araabia kevade eestvedaja vahel, kellest tuneeslane Mohamed Buazizi oli alustanud Tuneesia protestiliikumist enesepõletamisega.

Kelami hinnangul võib septembriks arvestada vähemasti poole tosina tõsise kandidatuuriga. Savtšenko kandidatuuri toetuseks on EP-s kogutud juba üle 50 allkirja. Sahharovi preemia kandidaatide ametlik vormistamine toimub septembris ja selleks on vaja vähemasti 40 EP liikme toetusallkirju.

21. mail oleks Andrei Sahharov saanud 94-aastaseks ning käesoleval aastal täitub 40 aastat temale Nobeli rahupreemia omistamisest.