Kelam ja Ojuland nõuavad Iraani põgenike kaitsmist

 (21)
Kelam ja Ojuland nõuavad Iraani põgenike kaitsmist
Mees Ashrafi laagris näitab võidumärkiReuters/Scanpix

Euroopa parlamendi liikmes Tunne Kelam ja Kristiina Ojuland nõuavad Iraagis asuva iraani põgenike laagri verise ründamise lõpetamist.

Täna varahommikul alustasid Iraagi julgeolekuväed 140 soomuki toetusel rünnakut Ashrafi põgenikelaagri vastu, mis paikneb Bagdadi lähistel. Laagris asub 3400 inimest, neist umbes 1000 naist. Kõik on relvitud, teatasid Kelam ja Ojuland.

Surma oli saanud keskpäevaks üle 30 inimese, neist kuus naist, haavatuid on ligi 300, kellest mitmekümne seisund on kriitiline ja kes vajavad kiiret abi.

Teherani klerikaalsele diktatuurile on Ashrafi opositsioonilaager olnud aastaid pinnuks silmas; laagris nähakse kõige mõjukamat rahumeelse opositsiooni keskust mullade hirmuvalitsuse vastu. Just Iraani Rahvusliku Vastupanu Nõukogu, keda esindavad Ashrafi elanikud, paljastas kümmekond aastat tagasi esimesena Iraani võimude salajase tuumarelvastumise programmi.

USA väed võtsid laagri aastast 2003 oma kaitse alla ning selle elanikel on Genfi 4. konventsiooni alusel „kaitstud isikute staatus“. Seoses USA relvajõudude väljatõmbumisega ning kontrolli üleandmisega Iraagi võimudele on viimasel kahel aastal järsult tugevnenud surve laagrile, mille asukaid on rünnatud, juulis 2009 tapeti mituteist elanikku, nad on isoleeritud ümbritsevast keskkonnast ning hoitud pideva psühhoterrori tingimustes.

Kõige selle taga on ilmne Teherani surve, kel näib olevat tugev mõju osale Bagdadi valitsusest ja relvajõududest. Juhul kui Iraagi võimud annaksid laagri asukad välja Teherani mulladele, ootaks neid kindel hukkamine. Hukatud ja vangi mõistetud on arvukalt isegi sugulasi, kes on laagrit salaja külastanud.

Euroopa Parlament võttis aprillis 2009 vastu resolutsiooni Ashrafi põgenikelaagri kaitseks, kutsudes Iraagi võime tagama selle asukate julgeolek ja lõpetama laagri blokeerimine. Samalaadse kirjaliku deklaratsiooni võtsid Euroopa Parlamendi liikmed absoluutse enamusega vastu 25. novembril 2010. Kõnealustes dokumentides pöörduvad EL kõrge välisesindaja Ashtoni, kõigi ELi liikmesriikide valitsuste ja USA poole õhutades neid võtma tarvitusele tõhusad abinõud võimaliku massimõrva ärahoidmiseks.

"Pöördume koos ligemale kahesaja Euroopa Parlamendi kolleegiga, kes kuuluvad „Vaba Iraani Sõprade“ saadikuühendusse, Iraagi valitsuse ning USA valitsuse poole aidata kaasa veresauna kohesele lõpetamisele ja esmajoones haavatuile arstiabi võimaldamisele näiteks USA Iraagis asuvais sõjaväehaiglais," teatasid saadikud.

"Juhime Iraagi valitsuse tähelepanu sellele, et kui veresaun peaks toimuma või Ashrafi elanikud Teheranile välja antama, diskrediteeriks see rängalt noort demokraatlikku Iraagi riiki," lisasid saadikud.

"Olukorras, kus Põhja-Aafrika revolutsioonide arenedes orienteerutakse rahvusvahelises poliitikas opositsioonijõudude toetamisele, näib Iraagi valitsus käituvat risti vastupidiselt, olles valmis toimima ühe kõige verisema, terrorit kõikjale eksportiva Iraani klerikaalse režiimi käepikendusena. Taotleme, et Eesti valitsus viivitamatult pöörduks EL kõrge välisesindaja Ashtoni, Iraagi ja USA valitsuse poole," lõpetasid Kelam ja Ojuland.