Keit Pentus-Rosimannus erakonnakaaslastele: Eesti Energia on hakanud käituma poliitilise parteina
Pentus-Rosimannuse sõnul puudutas pikem arutelu juhatuses Eesti Energia värskelt teatavaks saanud rahvusvahelise audiitori arvamust.
Nimelt oli juba enne vabariigi aastapäeva audiitor andnud ettevõtte 2013. aasta tegevuse kohta hinnangu, et Eesti Energia varad on ligi 260 miljoni euro ulatuses üle hinnatud, kuna ei vasta kehtivatele seadustele.
Pentus-Rosimannus juhtis erakonnakaaslaste saadetud kirjas tähelepanu audiitori hinnangu andmise ajale ehk veebruarile, ettevõtte juhatuseni jõudis see seisukoht veelgi varem. Ta lisas, et see oli aeg, kui ei uuest valitsusest ega ka koalitsioonileppest polnud veel võimalik rääkida.
"Ettevõtte juhatuse reaktsioon oli sellele audiitori hinnangule aga üksjagu pretsedenditu - kiirelt pandi kokku memo, millega üritati varasemalt nende endi tekitatud probleemi sokutada vahepeal
allkirjastatud uue valitsusliidu kokkuleppe kraesse," edastas Pentus-Rosimannus. "Viimastel päevadel nähtud meediakampaania kinnitab paraku, et sisuliselt on riigile kuuluv ettevõte hakanud käituma valitsusega opositsioonis oleva poliitilise parteina ja seda aktsepteerida mõistagi ei ole võimalik."
Keskkonnaminister lubas erakonnakaaslastele, et kuna täna on nii valitsuse liikmete kui erakonna juhatuse liikmete hulgas Eesti Energiaga seonduvalt rohkem küsimusi, kui faktipõhiseid vastuseid, arutame seda teemat järgmisel juhatuse koosolekul põhjalikumalt.
Valitsusliidu leppest tulenevalt ei muutu eelarve tasakaal
Keskkonnaminister kinnitas erakonnakaaslastele saadetud kirjas ka, et valitsusliidu leppest tulenevalt ei muutu eelarve tasakaal kuidagi.
"Viimastel päevadel on värske opositsioonierakonna - IRLi poolt üsna tigedalt proovitud väita, et uus valitsusliidu lepe teeb kurja eelarve tasakaalule," kirjutas Pentus-Rosimannus. "Tegelikkus on teine. Valitsuse moodustamisel kokku lepitud kuludega seotud punktid on kõik täpselt samas mahus kaetud kas kokkuhoiu või tuludega."
Pentus-Rosimannus selgitas, et eelarve nominaalne puudujääk on järgmisel aastal suures plaanis põhjustatud kahest asjast - varasematel aastatel tehtud kvooditehingute arvestus on selline, et kvootide müügitulu laekus tehingu tegemise aastatel, kulu tehakse 42 miljoni eest aga järgmisel.
"Ehk veel lihtsamalt öeldes - kvoodimüügi raha laekus üle-eelmisel ja eelmisel aastal, selle eest ostetavad uued trammid saavad valmis järgimsel aastal ja ka seitsme linna uus ja kaasaegne tänavavalgustus saab valmis järgmisel aastal," täpsustas keskkonnaminister.
Teine 2015. aasta nominaalset eelarve tasakaalu oluliselt mõjutav suur tükk on tema selgituse kohaselt riigi otsus maksta inimeste teise pensionisambasse täiendavaid makseid. "Tegu on siis kriisi ajal peatatud maksete kompenseerimisega ja selle mõju on 2015. aastal 64 miljonit eurot," täpsustas Pentus-Rosimannus.
Pentus-Rosimannus saatis Tallinna Reformierakonna piirkonna
liikmetele kirjaliku ülevaate erakonna juhatuse koosolekust, kus
kinnitati praeguse juhatuse volituste lõpuni ametisse erakonna
peasekretär Martin Kukk.
