“Maimiku-Tolgi „Radikaal” on sotsiaalne kunstiteos, mis portreteerib persooni kaudu ilmselgelt ruumi, kus ta laiab. Ehk siis Eesti Vabariiki aastal 2009. Ja see on kohati hirmus. Õõvastav,“ kirjutab Keil Eesti Päevalehes.

„Ma ei saa aru, kuidas on võimalik, et avalikus ruumis, mida Nõmme Raadio toimetus üksiti on, leidub nurgake, mis on pühendatud Euroopas kuritegelikuks tunnistatud ideoloogia sümbolitele. Et 2009. aasta Eesti Vabariigis on meediakanal, raadiojaam, mille toimetuse seinal on Adolf Hitleri portree,“ küsib Keil.

Keili sõnul võib igaüks oma kodus teha Hitleri pildiga seda, mida ta just parajasti teha tahab, aga avalikus ruumis on see kuritegelikuks tunnistatud ideoloogia propageerimine, ja täpselt sellisena tuleb seda võtta.

Hämmastav-hirmutav on Keili arvates see, et need seemned ei lange asfaldile, viljatule pinnale. „Inimesed siinsamas meie ümber, kuulajad, võtavad seda kui normaalset. Vähe sellest, kui õiget asja. Nii filmis kui ka ohtrates internetikommentaarides kiidetakse Lepa kui „õige eesti mees” heaks,“ muretseb Keil.

„Kallid kaasmaalased, vaatame korraks endale otsa ja küsime: kas me oleme natsirahvas, kas me TÕEPOOLEST OLEMEGI natsirahvas? Mulle hakkab tunduma, et jah, mõningal määral. Et meie hulgas on natse rohkem, kui me endale ette kujutada tahame ja oskame. Ning see on väga-väga ohtlik,“ usub Keil ja tuletab natsijutu ajajatele meelde, et kõik sellel maapinnal kõndivad inimesed on võrdsed.