Kehra venelased kaebavad keelekümbluse üle

Kui Tallinnas ja Ida-Virumaal on venekeelsetel koolilastel valikuvõimalus: kas õppida riigikeelt läbi keelekümbluse või vähem ekstreemsema programmi järgi, siis väikestes asulates alternatiivi iga kord ei pakuta.

Kehra Gümnaasium ühines keelekümbluse projektiga 2005. aastal. Kooli venekeelses osas ei ole õpilasi palju — igas paraleelis vaid üks klass. Totaalne keelekümblus, mis korraldati esimese klassi õpilastele, osutus vanematele šokiks. Samas on Keelekümbluskeskuse koduleheküljel selgelt kirjas, et Kehra Gümnaasium on “hiliskeelekümblusega kool”, kirjutab venekeelne nädalaleht Den za Dnjom.

Viktoria laps lõpetas just esimese klassi: “Vene keeles on meil emakeel, matemaatika ja lugemine. Kujutage endale ette loodusõpetuse tundi eesti keeles! Lapsed ei saa programmiga hakkama, kuitahes imelapsed nad ka poleks. Neil on väga raske — õpivad eestikeelsetele lastele mõeldud õpikutest, kus pole sõnagi vene keeles. Poeg tuleb koolist koju ning terve ülejäänud päeva teeme koduseid ülesandeid.”

“Teate, kuidas meil tehakse koduseid ülesandeid? Vanemad teevad kõike ise, helistades teineteisele. Üks tüdruk, ma tean, käis naabrite juures, palus, et nad tõlgiks talle ülesande, sest ei saanud ise millestki aru. Samas aga õpitakse esimeses klassis Eesti Vabariigi hümn pähe,” räägib üks vanematest Anastassia.

Gümnaasiumi õpilased püüdsid algatada koolilehes arutelu sellest, kuivõrd edukaks võib pidada kehalise kasvatuse tundide üleviimist eesti keelele. “Muutused on ilmsed. Õpetaja ignoreerib vene klasse… ei pööra ühelegi meist mingit tähelepanu. Meie oleme tema jaoks totaalne null,” nii oli kirjas koolilehe viimaseks osutunud numbris oktoobris. Dialoogi kooli administratsiooniga ei tekkinud.

Keelekümbluse täielikud vastased märgivad tundides distsipliiniprobleemide tekkimist ning laste vene keele oskuste halvenemist. “Saadetakse kontrolltööd, mis on mõeldud ilma keelekümbluseta klassidele. Ma arvan, et vaja on teha kergendatud variant keelekümbluse tingimustes õppivatele lastele. Kui suurendaks vene keele tundide arvu vähemalt algkoolis — oleks parem,” ütles Den za Dnjom-ile vene keele õpetaja Valentina Altsepp.

Samas aga mõned vanemad ei näe keelekümbluses probleeme. “Minu jaoks pole see probleem. Nii kui nii hakkavad gümnaasiumis meie lapsed eesti keeles õppima — siin variante pole. Kui inimene soovib ainet tunda, siis õpib selle igas keeles ära,” kinnitab Kristina. Hea eesti keel, mille pärast võivad Kehra koolilapsed kiidelda — on ainus asi, milles keegi ei kahtle.

Alternatiiviks keelekümblusele on Kehra elanike jaoks vaid pealinna venekeelsed gümnaasiumid, kuid kohalik omavalitsus katab transpordikulusid vaid gümnaasiumi astme õpilastele.

Teadus- ja haridusministeeriumi rahvusvähemuste hariduse osakonna juhataja Irene Käosaar ütles ajalehele, et ideaalis peaks koolis olema kaks klassi — tavaline ja keelekümblusega. “Kui õpilaste väikese arvu tõttu on võimatu avada kaht klassi, siis koolid koostöös kohaliku omavalitsusega teevad otsuse keelekümbluse rakendamise osas.”

Käosaare sõnul kasutatakse keelekümbluse õppe jaoks mõeldud õpikuid 1.–3. klassides, aga alates 4. klassist kasutatakse tavalisi. Lisaks õpikutele on töövihikud — need on kättesaadavad ka internetist. Hiliskeelekümbluse tingimustes õppivad lapsed näitasid häid tulemusi ning ei jäänud tavalistele klassidele alla.