Kehalise Kasvatuse Liidu esindaja: tublide õpilaste tunnustamine hakkab meie haridussüsteemis tagaplaanile jääma

 (39)
Teatejooks. Pilt on illustratiivne.
Teatejooks. Pilt on illustratiivne.Foto: Ilmar Saabas

Õiguskantsler Ülle Madise sõnul ei peaks õpilaste spordipäeva tulemusi nimeliselt jagama näiteks koolistendil või lastevanemate meililistis, sest tegu on isikuandmetega, mida tuleb kõrvaliste isikute eest kaitsta. Kehalise Kasvatuse Liidu ja Eesti Olümpiakomitee (EOK) esindajate sõnul on oluline teadvustada, et spordis on nii võite kui ka kaotusi ehk tunnustada tublimaid ja motiveerida neid, kellel nii hästi ei läinud.

EOK liikumisharrastuse juht Peeter Lusmägi sporditulemuste nimelises avaldamises probleemi ei näe. "Olen suhelnud paljude kehalise kasvatuse õpetajatega üle Eesti ja kordagi pole see jutuks tulnud," ütles ta.

Õiguskantsler tõi välja, et õpilaste õppeedukusega seotud info võib saada ajendiks kiusamisele ja halvale kohtlemisele. Lusmägi ütles, et õpilased teavad üksteise tulemust niikuinii, sest näevad spordipäeval või ka tunnis, kuidas kellelgi läheb.

Lusmägi tõi välja, et kaotused ja kehvad sooritused aitavad õpilasi eluks ette valmistada, kus tuleb samuti ette nii võite kui ka läbikukkumisi. "See on elu loomulik osa ja me ei peaks kaotamisse nii negatiivselt või varjavalt suhtuma," sõnas ta.

Eesti Kehalise Kasvatuse Liidu juhatuse liikme Raina Luhakooderi arvates peaks spordipäevade tulemusi koolides ja ka koolide kodulehtedel nimeliselt avaldama, aga vaid kindlas osas.

Seotud lood:

"Õpilastel on rohkem motivatsiooni pingutamiseks, tekib enese võrdlusmoment teiste õpilastega, saab teada parimate tulemusi ja neid õiglaselt hinnata. Avaldatud oleks ju nagunii kooli TOP 20, TOP8 jne. Samuti ollakse nii kursis, millisel tasemel ollakse võrreldes eakaaslastega," selgitas Luhakooder.

Oma kogemuse põhjal ei näe Luhakooder selles probleemi, et õpilaste sporditulemusi nimeliselt öeldakse. "Kui koolis on usalduslik ja hea õhkkond, siis on õpilased nõus ka kõigi tulemuste avaldamisega. Õpetaja ülesanne on selgitada, märgata, tunnustada, ka ebaõnnestumist lahti seletada," ütles ta.

Luhakooder lisas, et pigem on probleem selles, et õpilased on oma tulemuses pettunud ja endaga rahulolematud. "Sellisel juhul tuleks tegeleda sportimisega ja järgmine kord veidi rohkem pingutada. Solvumist või pettumist oma tulemuses tuleb osata läbi elada ja sellest järeldusi teha," sõnas ta.

Tema sõnul leiab õpilane, kes tahab teisi lapsi kiusata või narrida selleks igasugu põhjusi ning noorte tahtmist ja võistlusvaimu ei tasu seepärast summutada.

"Tublide õpilaste tunnustamine hakkab meie haridussüsteemis jääma tagaplaanile. Tublide saavutuste märkamine, nende esiletõstmine, nende töö ja pingutamine jääb tagaplaanile," nentis Luhakooder.

Ka õiguskantsler tõi oma avalduses välja, et kuigi õpilaste sporditulemusi nimeliselt avaldama ei peaks, on oluline edusamme tunnustada. Seetõttu võiks kool leida võimaluse spordipäeva parimaid esile tõsta.

Hindeid on õigus teada ainult õpilasel ja tema vanemal

Õiguskantsler vastas koolipsühholoogi kirjale, milles küsiti, kas kooli spordipäeval osalenud õpilaste tulemuse nimeline avaldamine on lubatud koolistendil või lastevanemate meililistis.

Madise sõnul on seadusega keelatud laste tervist, erivajadust, õppeedukust, käitumist, arengut, koduseid olusid jm isiklikku kirjeldavate andmete sattumine kõrvaliste isikute kätte. Selline info võib saada kiusamise ajendiks ja tingida halva kohtlemise, ütles ta.

Õpilase hindeid ja muud edasijõudmisega seotud infot on Madise hinnangul õigus teada vaid lapsel ja tema vanemal või eestkostjal. Täisealiseks saades võib õpilane keelata oma hinnete avaldamise ka oma vanematele või eestkostjale.

"Kool peab hoolitsema selle eest, et kõrvalistel isikutel ei oleks võimalik õpilase õpitulemuste ja muude isiklike andmetega tutvuda. Kõrvalised isikud on näiteks ka kaasõpilased ja nende vanemad, tugispetsialistid ning õpetajad, kes ei ole hindamise ja õpilase arendamisega seotud," ütles Madise.

Lapse õpitulemustest ja edasijõudmisest võib teisi isikuid teavitada üksnes põhjendatud juhtudel. Näiteks tugispetsialistil on õigus saada teavet konkreetse õpilase õppeedukuse kohta juhul, kui tal on vaja hinnata õpilase abivajadust.