Keelevalvuritele kaevatakse kõige rohkem korteriühistute ja Maxima peale
Keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk ütles Delfile, et kirjalikult esitati veidi üle 200 kaebuse, neist enamik interneti kaudu ja vaid üksikud tavakirja teel. Valdav osa kirjalikke kaebusi oli põhjendatud ning võeti menetlusse. Peale selle laekus ka arvukalt suulisi kaebusi, millest algatati menetlus umbes 80 puhul.
Paljud suulised kaebused on Tomuski sõnul tehtud hetkeemotsiooni ajel ja menetluseni ei jõua, kirjalikud kaebused on rohkem läbi mõeldud. „2010. aasta kohta ei ole kõik andmed veel kokku võetud ja seetõttu on arvud ebatäpsed,“ selgitas ta.
Kaebuste sisu pole Tomuski hinnangul aastate jooksul palju muutunud. „Kõige rohkem kaebusi puudutab korteriühistute avalikku teavet, see on üks valus valdkond — eriti Lasnamäel ja Mustamäel ei pane paljud ühistud välja eestikeelset teavet. Samuti pole elanikud rahul, et ühistute juhatuse liikmed ei valda eesti keelt, kuigi seadus seda nõuab,“ märkis Tomusk.
„Teine peamine probleemide tekitaja on kauplusekett Maxima ja tema müüjad, kelle peale pidevalt kaevatakse. Kolmas suurem valdkond on avalik teave ja reklaam: see on sildid ja viidad linnas, ettevõtte- ja liiginimetused. Kohvikute ja restoranide nimetused kipuvad tihti võõrkeelsed olema, nende peale on üsna palju kaebusi,“ nentis keeleinspektsiooni juht.
Trahvisummad on järjest väiksemad
2009. aastal laekus kaebusi interneti ja tavaposti vahendusel 210, 2008. aastal 158 ning aasta varem 126, valdava osa juhtumite puhul algatati ka menetlus. Suulistest kaebustest võeti 2009. aastal menetlusse 121 juhtumit, 2008. aastal 160 ja 2007. aastal 148. Seega võib öelda, et kaebuste koguarv pole läbi aastate oluliselt muutunud.
2009. aastal oli inspektsiooni välja kirjutatud trahvide kogusumma 90 640 krooni ja keskmine trahvisumma 274 krooni. 2008. aastal trahviti 222 040 krooni eest ja 2007. aastal 349 890 krooni eest. Keskmine karistussumma oli vastavalt 434 ja 620 krooni.
