Keeleteadlase sõnul sõltub lõimumise edukus sellest, kui palju ollakse valmis vastu võtma teist kultuuri, tähistama kohalikke tähtpäevi ja aktsepteerima seda, kuidas kohalik rahvas elab. „Teise kultuuri vastu võtmine ei tähenda oma kultuurist loobumist. Tuleb eristada sisserändajaid, kel on oma kultuur neist, kelle kultuur on puudulik," ütles ta.

Rannut lisas, et lõimumiseks on vajalik ühisosa, mida loovad nii väärtused, emotsioonid, kultuur kui ka arusaam ühiskonnas aktsepteeritavast käitumisest - näiteks teadmise, kes on multifilmitegelane Lotte või võimaluse keelata burka kandmine juhul, kui see tekitab ühiskonnas lõhet.

„Avatud rahvusluse printsiibi kohaselt ei pea teise rahvuse esindaja välja nägema nagu meie, kui ta käitub ja räägib meie moodi. Suletud rahvuslus puhul räägib mõni rühm meie keelt, näeb välja nagu meie,kuid nende juured on kaugemal,“ ütles Rannut lisades, et suletud rahvuslus on kaasa toonud näiteks juutide ja mustlaste või tänapäeva Venemaal ka kaukaaslaste tagakiusamist.

„ Tänapäeva rahvuslusest rääkides satume tihti vaimustusse keelest ja kultuurist, kuid sama oluline on rahvuste kujunemisel olnud majandus ja julgeolek,“ ütles Rannut. Ta tõi näiteks umbes 3200 aastat tagasi Eesti alale saabunud paarisajast mehest koosnenud soome-ugri hõimud, kes tõid sisse oma võimustruktuuri, seahulgas väärtused, hoiakud ja keele, mis on meie tänase soome-ugri identiteedi aluseks.

Täna IRL-i korraldatud paneeldiskussioon „Kuidas saada eestlaseks“ oli jätkuks IRL-i visioonikokkutulekul Isamaa 2.0 välja käidud ideedele eestlusest ja eestlaste arvu suurendamisest. Arutelul diskuteerisid lõimumise, migratsiooni ja eestluse teemadel keeleteadlane Mart
Rannut, ajaloolane ja ajakirjanik Andrei Hvostov ning Eestis elav USA ajakirjanik Scott Diel, kes on avaldanud kirjutisi Vello Vikerkaare nime all. Arutelu modereeris Mart Nutt.