Keeleoskuse pärast inimõiguste teabekeskusesse
Juba aasta aega ei kehti aga aastail 1991-1999 väljastatud kategooriatunnistused, mis tuleb eksamiga ümber vormistada alg-, kesk- või kõrgtaseme tunnistusteks. Need, kes seni on läbi saanud kategooriatunnistusega, peavad tegema uue eksami.
Keeleinspektsiooni peadirektori Ilmar Tomuski hinnangul oskab vaid umbes 10 protsenti vana keelekategooria omanikest keelt tõesti tunnistusele vastaval tasemel.
"Tihtipeale oli nii, et inimene tuli kohale ja ega teda tühjalt tagasi ei saadetud. Inimene oli oma eksamitasu maksnud ja kui ta kas või tere ja head aega oskas öelda, siis A või B kategooria sai ta ikka kätte," selgitas Tomusk.
Kümme kuni viisteist aastat tagasi kategooriaeksami teinud inimeste jaoks on vajadus see tasemeeksamiks ümber teha hirmutav, kuigi keeleoskust on kontrollitud ka vahepeal.
"Kaks aastat tagasi tuli meile keeleinspektsioon kontrollima ja mitte ainult dokumente, vaid kutsus vestlusele, et need, kellel on D-kategooria, tõestaksid oma oskusi. Mis kriteeriumite järgi, ei saanud aru. Pead rääkima, aga mida sulle kirja pannakse, ei saanud keegi aru, mille järgi. Siis ma pöördusin inimõiguste teabekeskuse poole ja mulle öeldi, et sellist seadust ei ole," rääkis õpetajana töötav naine.
Eestikeelse intervjuu andmisest varem kesktasemele vastanud D-kategooriat omav õpetaja keeldus. Inimõiguste teabekeskus, kuhu ta abi saamiseks pöördus, peab eksami ümbertegemise nõuet ebaseaduslikuks.
"Mis puutub inimestesse, siis ma soovitan neil mitte kiirustada, sest ilmselt teeme me veel ühe järelepärimise haridusministeeriumile ja ühtlasi õiguskantslerile," rääkis Inimõiguste teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov.
Keeleinspektsioon omakorda leiab, et kontrollib keeleoskust seadusega kooskõlas ning on nõus erandi tegema vaid neile inimestele, kel pole jäänud pensionini üle viie aasta
