Keeleoskamatud vaidlustasid vallandamise

Keeleinspektsiooni ettekirjutuse põhjal vallandatud viiest Narva linnakohtu töötajast neli pöördusid kaebusega kohtusse, nõudes teenistusse ennistamist.

Narva linnakohus vallandas viis töötajat, kes peavad seaduse järgi valdama eesti keelt kõrgtasemel, kuid tulevad sellega toime kesktasemel. Kaebajate peamiseks argumendiks on see, et nende riigikeeleoskus oli tööülesannete täitmiseks piisav, kirjutas Põhjarannik.

Jõhvi halduskohus arutas eelmisel reedel Narva linnakohtus selle aasta kevadeni sekretäri-asjaajajana töötanud Svetlana kaebust, kus ta taotles teenistusest vabastamise seadusevastaseks tunnistamist, teenistusse ennistamist ja teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu väljamõistmist. Kõik vallandatud töötajad olid avaliku teenistuse seaduse järgi vanemametnikud, kellelt nõutakse kõrgtasemel eesti keele oskust.

“Eesti keele oskustasemed on kehtestatud keeleseaduse alusel vabariigi valitsuse määrusega, nii et ega siin eriti mängumaad ei ole,” nentis kohtunik Mare Krull. “Kaebajad arvavad, et oskavad eesti keelt oma töö jaoks piisavalt,” lisas ta. Kohtuotsus Svetlana kaebuse asjus tuleb 27. oktoobril.

Keeleinspektsiooni peadirektori asetäitja Urmas Veikat sõnas, et tal ei ole õigust kaebustest rääkida, enne kui kohus on oma otsuse teinud.

Veikat märkis, et Narva linnakohtust vallandatud töötajatele oli keeleinspektsioon korduvalt ettekirjutusi teinud ja tähtaegu pikendanud. “Need viis inimest, kelle suhtes me lõpuks esitasime tööandjale palve kaaluda nende töölt vabastamist, ei olnud tõesti mitte kuidagi oma keeleoskust parandanud. Oleks nad kas või eksamilgi käinud — noh hea küll, ei saa läbi, aga siis on vähemalt mingi tahe ette näidata.”

Veikati sõnul saab tööandja ignoreerida keeleinspektsiooni ettekirjutust juhul, kui tal on mõjuvad põhjused või asjaolud, mis võimaldavad tal seda vaidlustada. “Praegusel juhul tundub, et seda ei olnud.”

Narva linnakohtu esimees Pavel Gontšarov ütles, et kolm teenistusest vabastatud inimest töötasid kohtuistungi sekretäri ametikohal, üks konsultandina ja üks sekretäri-asjaajajana. Küsimusele, kui palju neil igapäevatöös eesti keele oskust vaja oli, vastas ta, et ei saa seda enne kohtuotsuse väljakuulutamist kommenteerida — see on halduskohtu hinnata. “Minu arvamusavaldust eriti veel kõrvalseisva kohtunikuna võib tõlgendada kui survet halduskohtule.”

Gontšarov lisas, et teisi pretensioone peale ebapiisava eesti keele oskuse vallandatud inimeste tööle ei olnud. “Seda võin öelda, et nad olid väga tublid töötajad ja mul on tegelikult siiralt kahju.” Vabanenud kohtadele on kohtu esimehe sõnul leitud uued töötajad. Tegemist on Sillamäe elanikega, kes on omandanud kõrghariduse eesti keeles.

Svetlanat ja veel ühte vallandatud töötajat esindav Heta advokaadibüroo vandeadvokaat Irina Solovjova leidis, et loomulikult peab eesti keelt valdama, aga kuna nende inimeste eesti keele valdamise tase võimaldas neil täita oma tööülesandeid, polnud teenistusest vabastamine põhjendatud. “See argument toetub kas või sellele, et siiamaani polnud ette tulnud olukordi, kus töötajatele oleks tehtud etteheiteid keele valdamise aspektist. Nad said suurepäraselt oma tööga hakkama ja head iseloomustused on selle kinnituseks.”

Solovjova lisas, et töötaja teenistusest vabastamise üle otsustamine kuulub tööandja kompetentsi, kuid praegusel juhul tingis töölt vabastamise mitte see, et tööandja oleks tuvastanud tööülesannete täitmisega mittetoimetulemist, vaid keeleinspektsiooni ettekirjutus. “Leian, et ettekirjutus pole piisav alus, kuivõrd tööandja on pädev otsustama, tuleb ta siis toime või mitte.”