Keelenõude kaotamine viiks järelevalve

 (226)
Narva venelased vene keelele toetusallkirju kogumas

OSCE missioon lahkuks Eestist ilmselt jäädavalt, kui riigikogu võtaks vastu kolme koalitsioonisaadiku algatatud seaduseparanduse, mis tühistab riigikokku ja kohalikku volikokku kandideerijatele eesti keele oskuse nõude.

Mitu poliitikut ja poliitikaga seotud inimest tunnistasid, et see pingeid tekitav eelnõu on selgelt seotud vajadusega saada lahti kümnendat aastat Eestis tegutsevast Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) missioonist, kirjutas Eesti Päevaleht.

“Tegemist on eelnõuga, mille puhul meile on rahvusvaheliselt ja Euroopa Liidu poolelt üheselt mõista antud, et kui see selle aasta jooksul kinnituse saab, on OSCE missioon siit läinud,” ütles Eesti Päevalehele üks anonüümsust palunud allikas.

Teise allika sõnul oli viimane järelvalvemissiooni raport Eesti jaoks soodne, tuues puudusena välja vaid selle, et valimisseadustes sätestatud keelenõuded ei ole täies kooskõlas rahvusvahelise õiguse põhimõtetega.

Rahvusvahelise õiguse järgi on riigi igal kodanikul võõrandamatud õigused, sealhulgas õigus valida ja olla valitud.

Esmaspäeval seaduseelnõu parlamendile esitanud Mõõdukate peasekretär Tõnu Kõiv, reformierakondlane Paul-Eerik Rummo ja isamaaliitlane Kadri Jäätma põhjendasid oma sammu sellega, et praktiline vajadus keelepiirangute järele puudub.

Ühiskonnas toimiv integratsiooniprotsess on Jäätma sõnul parimaks tagatiseks vajaliku keeleoskuse saavutamiseks.

“Nende sätete väljajätmine seadusest vastaks ühtlasi ÜRO kodaniku ja poliitiliste õiguste pakti artiklile 25, mille kohaselt peab iga valija saama otsustada, kes riigikogusse või kohalikku võimuorganisse kandideerivatest Eesti vabariigi kodanikest esindab tema huve vastavas esindusorganis kõige paremini, sõltumata kandidaadi riigikeele oskusest,” selgitas isamaaliitlane Jäätma.

Hoopis teisel arvamusel on aga riigikogu Isamaaliidu fraktsioon, kes tuli teisipäeval erakorraliselt kokku ja teatas, et ei toeta kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja riigikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõud.

“Isamaaliidu saadikutega ei olnud eelnõu kooskõlastatud, mistõttu selle esitamine säärasel kujul tuli meile üllatusena,” ütles saadikurühma esimees Tiit Sinissaar.

Eelnõu pooldajate hinnangul ei too selle seaduseks saamine kaasa ühtegi sisulist muudatust, sest põhiseadus ütleb üheselt, et Eestis on riigikeeleks eesti keel.

Keeleseaduse järgi on riigikogu, kohalike omavalitsuste ja kõigi riigiasutuste asjaajamiskeeleks eesti keel.

Võõrkeelte, sealhulgas vähemusrahvuste keelte, kasutamise kohalikes omavalitsustes sätestab samuti keeleseadus, seisab eelnõu seletuskirjas.

Poliitiliselt väga tundlikku ja emotsioone tekitavat eelnõu hakkab esmalt arutama parlamendi põhiseaduskomisjon. Vormiliselt vajab eelnõu ka valitsuse seisukohta, kes sisuliselt seda seaduseparandust toetab.

Euroopa Liidu ja OSCE survel on riigikogu tegelenud keeleküsimustega ka varem.

2000. aasta juunis tühistas parlament keeleseaduse piirangud, mis nõudsid kõigilt teenindajatelt ja ka pikemalt Eestis viibivatelt välismaalastelt riigikeele oskust.

Valitsus taotleb juba mitmendat aastat OSCE missiooni ärakolimist Eestist. “Vaadates problemaatikat, millega OSCE tegeleb, on õigustust selle missiooni siin pidamisele raske leida,” ütles välisminister Toomas Hendrik Ilves kahe aasta eest riigikogus.