Keelemees sõdib Estlandi vastu

Keeleteadlase Peeter Pälli arvates ei ole Estonia nime muutmine Estlandiks kasulik Eesti imagole, sest maailmale võib jääda mulje, et me ei teagi täpselt, milline on meie õige nimi.

Möödunud nädalal algas ajakirjanduses mõttevahetus selle üle, kas mitte muuta Eesti ingliskeelne variant Estonia Estlandiks. Vastava ettepaneku tegi Eesti Päevalehes kolumnist Eerik-Niiles Kross.

Eesti Keele Instituudi grammatikasektori juhataja Peeter Päll ütles ETAle, et Estonia nagu ka paljud teised Euroopa riikide nimed (Hispaania, Itaalia, Belgia, Austria) on kujunenud pikaajaliselt ja neid pole üldse lihtne muuta. Tema sõnul seda Euroopas ei tehtagi. Estonia nime on Pälli sõnul kasutatud juba 13. sajandil ja seda eeskätt ladinakeelsetes tekstides. Seetõttu ei kannata mingit kriitikat ajakirjanduses avaldatud arvamus, et Estonia kõlab nõukogulikult.

Samuti ei sobi öelda, et koos Estonia laevaga läks põhja ka Estonia nimi. Maailmaajaloos on teada teisigi hukka saanud riigi nime kandvaid aluseid, nt Britannia. “Kui me ikka tahame öelda, et Estonia nimes on midagi viga, siis see ei kõla hästi. See näitab seda, et me ei ole oma nimes väga kindlad. Pigem saadab see vastuolulise signaali maailmale, et me ei tea, mis meie õige nimi üldse on,” ütles Päll.

Pikaajaliselt lugupeetud riigid Euroopas ei vaheta Pälli sõnul oma nimesid nagu päevasärke. Viimastel aastatel on muutnud oma nimesid omakeelseteks SRÜ riigid. Nii sai Moldaaviast Moldova ja Belorussiast Belaruss. Aga need on ka ainsad näited Euroopas, ülejäänud on üsna traditsiooniliste nimedega, mis pärinevad vähemalt 19. sajandist.

“Estonia ümbernimetamine Estlandiks ei pruugi ka paljudele meeldida, kuna meenutab liiga otseselt saksalikku ajalugu,” sõnas Peeter Päll.