Keeleinspektsioon: ootused vene koolile on kõrgemad, kui kool anda suudab

Muukeelsete töötajate eesti keele oskus on aasta-aastalt paranenud, muutunud on hoiakud ning eesti keele vajalikkusest on aru saadud, kuid vene kool ei suuda ikka veel vastata ühiskonna ootustele, leiab keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk.

„Siin ei ole toimunud midagi revolutsioonilist, kuid aasta-aastalt on inimeste keeleoskus paranenud,“ tõdes Tomusk Delfile antud kommentaaris. „Vahest kõige olulisem on see, et muutunud on hoiakud ning eesti keele vajalikkusest on aru saadud.“

Poliitilisel tasandil võib Tomuski sõnul küll aeg-ajalt sellekohaseid vaidlusi, kuid ühiskonnas on üsna kindlalt välja kujunenud seisukoht, et eesti keel on tööks ning ühiskonnaelus osalemiseks vajalik.

Vene kool ei vasta ootustele

„Muukeelsed lapsevanemad muretsevad oma laste hariduse pärast ning ootused vene koolile on selles osas vahest kõrgemadki, kui kool suudab anda,“ tunnistas Tomusk. Seetõttu on tema sõnul hakatud lapsi ka eesti õppekeelega kooli panema.

Tomuski sõnul on venekeelse gümnaasiumi üleminek eestikeelsele õppele motiveerinud õpetajaid oma eesti keele oskust parandama. Tema sõnul kinnitavad viimased kontrollid Tallinna vene koolides, et asjad liiguvad ka õpetajate keeleoskuse osas paremuse suunas.

„Loomulikult leidub alati neid müüjaid, taksojuhte, juuksureid, õpetajaid ja ametnikke, kes eesti keelt ei oska ning kes ei taha seda õppida või kes õpivad, kuid edutult,“ tõdes Tomusk. „Kahjuks tuleb meil aeg-ajalt ka sunniraha määrata või trahve välja kirjutada. Kuid üldises plaanis on olukord paranenud.“

Eesti keele oskuse parandamise taga on tema sõnul suhteliselt stabiilne keelepoliitiline kontekst ning haridus- ja teadusministeeriumi, riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse, integratsiooni ja migratsiooni sihtasutuse "Meie inimesed" ning paljude teiste asutuste järjekindel ning sihipärane tegevus.

Vihjetest on palju abi

Keelinspektoritel on direktori sõnul palju kasu nendest inimestest, kes keeleseaduse rikkumistest inspektsiooni teavitavad.

„Meie asutus on väga väike, tosinkond inspektorit lihtsalt ei jõua igale poole,“ märkis ta. „Aga meil on pea igas Eesti paigas keeletundlikke ja eesti keele pärast muret tundvaid inimesi, kes ei pea paljuks haarata telefonitoru või minna meie veebilehele ning meile rikkumistest teada anda.“